Prioriteetideks on parandada tarbijate ja ettevõtjate juurdepääsu digitaalsetele kaupadele ja teenustele, kujundada digitaalsete võrkude ja teenuste jaoks soodne keskkond ning luua pikaajalise kasvupotentsiaaliga Euroopa digitaalmajandus ja -ühiskond.

Digitaalse ühtse turu eest vastutava asepresidendi Andrus Ansipi sõnul tuleb kõrvaldada kõik interneti kasutamist piiravad takistused.

„Inimeste jaoks peab olema piiride ületamine veebis sama lihtne kui päris elus. Innovatiivsetel ettevõtjatel tuleb aidata kasvada ELi-ülesteks, mitte aheldada neid koduturu külge. See ei saa olema kerge, kuid peame asuma töö kallale ambitsioonikalt. Euroopa peaks kasutama täies ulatuses ära digitaalajastu pakutavad võimalused: paremad teenused, suurem osalemine ja uued töökohad,” ütles Ansip.

Digitaalmajanduse ja -ühiskonna voliniku Günther H. Oettingeri sõnul ei saa Euroopa olla digitaalrevolutsiooni eesotsas, kui telekommunikatsiooniteenuseid, autoriõiguseid, IT-turvalisust ja andmekaitset reguleerivad õigusaktid on 28 liikmesriigis erinevad.

„Me vajame Euroopa turgu, mis aitab uutel ärimudelitel edeneda, alustavatel ettevõtetel kasvada ja tööstusel kasutada ära asjade interneti võimalusi. Ka inimesed ise peavad investeerima oma IT-alastesse oskustesse, olgu need siis seotud töö või vaba ajaga,” rõhutas Oettinger.

Kolme paikapandud prioriteedi raames püütakse hõlbustada piiriülest e-kaubandust. Samuti asutakse võitlema asukohapõhise piiramisega, püütakse lihtsustada käibemaksukorraldust ning ajakohastatakse autoriõiguse alaseid norme.

Kiire internetiühenduse ja turvaliste võrkude tagamiseks tuleb soodustada investeeringuid taristusse. Selleks vaatab komisjon läbi telekommunikatsiooni- ja meediavaldkonna õigusnormid, et need vastaksid tuleviku vajadustele. Lisaks püütakse ühtlasemaks muuta spektrihaldust ning parandada usaldust internetipõhiste teenuste vastu. Usaldusega on seotud isikuandmete kaitse ning sellega seoses tuleks kiiresti vastu võtta andmekaitse määrus.

Pikaajalise kasvupotentsiaaliga Euroopa digitaalmajanduse ja -ühiskonna loomiseks tahab komisjon aidata kõikidel tööstussektoritel integreerida uued tehnoloogiad ja minna üle arukatele tööstuslikele süsteemidele („Tööstus 4.0”). Andmemajanduse, suurandmete ja pilvandmetöötluse potentsiaali parema kasutamise huvides tuleb lahendada omandiõiguse, andmekaitse ja standarditega seotud küsimused ning parandada inimeste digioskusi.

Värske Riigikontrolli audit näitab, et kuigi valitsus plaanib lairiba baasvõrgu arendamise kaudu tagada kõigile Eesti inimestele aastaks 2020 ligipääs kiirele internetiühendusele, ei pruugi see siiski oodatud ulatuses teoks saada, sest on jäänud läbi mõtlemata, kuidas kiire internetiühendus teha kättesaadavaks ka väljaspool kortermajade piirkondi ning väikese hulga tarbijatega paikades.

Infoühiskonna arengukava nägi algselt 2009. aastal ette, et 100% kodudel, ettevõtetel ja asutustel on võimalus liituda uue põlvkonna lairibavõrguga ning kasutada internetiühendust kiirusega 100 Mbit/s. Nüüdses, 2013. aastal vähem ambitsioonikaks muudetud versioonis on seatud eesmärgiks, et aastaks 2020 on kiire internet kiirusega 30 Mbit/s kättesaadav kõigile Eesti inimestele ja ülikiiret internetti kiirusega üle 100 Mbit/s kasutab 60% elanikest, 2012 aastal oli viimaste osakaal 3,6%.