"Räägin nii, et tädi Maali saab ka aru," lubas Andrus Ansip meediahommikul enne rändlustasudest rääkides. "Lähme ajalukku tagasi. Aastal 2007 tehti Euroopa Liidus ettepanek rändlustasud kaotada. Kaks aastat hiljem alustasime röögatute rändlustasude alandamisega."

"Lätlased alustasid eesistumist "5+5+5" ideega. Nad ütlesid, et inimesed peavad saama viie päeva jooksul aastas viis minutit kõneaega, viis sms-i ja 5MB andmesidet sama rändlusega ehk sama hinnaga mis kodumaal," rääkis Ansip.

"Inimesed hüppasid toolilt suurest rõõmust üles! Meie aga kasutasime selle idee peale suhteliselt ebaviisakaid väljendeid ja ma ütlesin, et see idee on nali," sõnas ta. Näiteks tõi ansip selle, et juba nutiseadet sisse lülitades kulub värskendustele viis megabaiti, millega lätlased tahtsid viis päeva läbi ajada.

Inimesed hüppasid lätlaste idee peale rõõmust püsti, mina küsisin, kas see on nali?
Andrus Ansip

Selle aasta 30. aprillist kukkusid rändlustasud 70%. "Kui küsite kelleltki, kes reisis sellel suvel EL-is, siis ta ütleb teile, et rahakotis mõrva ei sooritatud ja pankrot ees ei terenda," rääkis Ansip.

"Kui vaadata andmeside tasude hinnavahesid Euroopas, siis tipp on 50 eurot ühe GB eest ning põhjamaades on see kümneid kordi väiksem. Samuti oleme me GB-sse rohkem armunud - mujal kasutatakse kuu jooksul 1GB, meil aga 10GB."

Andrus Ansip Euroopa Liidu majas

"Suur töö on tehtud. Üle koera on saadud, nüüd on vaja veel üle saba saada ja see jääb kõikjal jalgu. Palju kära tekkis õiglase kasutamise printsiibist, mis tähendas, et rändlustasudest vaba periood võiks olla maksimaalselt 30 päeva järjest ja aastas kokku 90 päeva. Tegelikkuses on nii, et vaid 0,1% reisidest kestab Euroopa Liidus 90 päeva ja 30 päeva katab ära 98% reisidest," rääkis Ansip.

Üle koera on saadud, nüüd on vaja veel üle saba saada.
Andrus Ansip

Rändluse kaotamise blokeerijaid on nii lõunas kui põhjas. "Lõunas seistakse vastu, sest turismihooaeg kestab kolm kuud. Ehk kolme kuu tõttu tuleb teha investeeringuid, millelt ülejäänud üheksa kuud aastas tulu ei saa. Nende soov on katta kogu investeeringute kulu ära kolme kuu jooksul kokku korjatud tuluga."

"Põhjas peame kaitsma neid ettevõtteid, mis pakuvad kõige innovaatilisemaid lahendusi. Soomes saab näiteks sama raha eest 100 korda rohkem andmesidet kasutada kui Ungaris," rääkis Ansip. "Me pole huvitatud sellest, et põhja ja baltikumi operaatorid hakkaksid maksma ebamõistlikku tasu neile, kes nii efektiivselt ei toimeta."

Andrus Ansip Euroopa Liidu majas

Kas olukord on lootusetu?

Üks suur kriitika rändlustasude kaotuse kohta on seotud petturitega. "Kellelgi võib tekkida tahtmine osta kokku sim-kaarte riikidest, kus paketid on külluslikud ja odavad, ning hakata neid müüma riikides, kus teenused on kasinad ja hind on kallis."

"Selleks, et väärkasutamist ära hoida oleme kasutusele võtnud õiglase kasutamise printsiibi. See põhineb inimese residentsusele. Näiteks, kui sim-kaarti kasutatakse põhiliselt väljaspool koduriiki, siis tuleb hakata rändlustasu maksma. Käitumismuster ei tohiks inimesel muutuda ning tuleb kontrollida, kui kellegi suhtes tekib kahtlus."

Operaatorite muredele on leitud lahendus: tegemist on jätkusuutlikkuse klausliga. "Kaitseb neid operaatireid, kes vaatamata õiglase kasutuse printsiibile on sügavas kahjumis. Kui nende kahjum ületab 5% võrra rändlusest saadud tulust, siis neil on õigus küsida erandit ja jääda süsteemist välja. Kas on õiglane suruda kedagi osutama mingit teenust kahjumiga? Ei ole, aga see universaalne süsteem on selline," ütles Ansip.

Hulgihindade reform

"Kolmas oluline osa on hulgihindade reform: praegu pakkusime välja 8,5 eurot 1GB eest, kuid minu hinnangul on võimalik 8,5 eurost ka allapoole tulla. Paljud lõunamaade operaatoritest väidavad, et kulu ühiku kohta on fikseeritud suurus, aga me kõik saame aru, et kui hakatakse rohekm tarbima, siis ei pea uut maatükki ostma, et sinna post püsti seada, selleks et teenust esitada."

Andrus Ansip Euroopa Liidu majas

"See on see mastaabiefekt, kui kasutamine kasvab, siis kulud ühiku kohta peavad vähenema ja kui vaadata üldiselt rändlusest teenitud tulusid, siis see võiks olla Euroopa peale kokku kuskil 5 miljardit eurot. See on suurusjärgus 5% telecomi ettevõtete tuludest. Kui vaatame rändluses kasutatud andmetemahtu kogu andmetemahust, siis see on ainult 0,4% ehk tulud võrreldes kasutatud andmetega on 10-20 korda suuremad," rääkis Rõivas.

"Elisa andis mulle artiklis nõu ja selle võib kokku võtta nii: jätke eestlased sellest rändlustasudeta liikumise jurast välja, nemad armastavad maksta, las maksku edasi," sõnas ta.

Elisa nõuanne: Jätke eestlased sellest rändlustasudeta liikumise jurast välja!
Andrus Ansip

"Nii kergelt ma alla anda ei taha. Võimalus on praeguses ettepanekus olemas: põhjala riigid jäävad välja, kui nende kahjum ületab tuludest mingit protsenti. Praegugi on võimalik välja jääda. Aga ma arvan, et ükski operaator ei taha seda teed minna. Ma arvan, et me oleme 15. juuniks 2017 võimelised rändlustasud täielikult Euroopast kaotama.