ANNA TEADA: Kas ametiühinguid on Eestile üldse vaja? Kuidas streikimine meid rikkamaks teeb?

Juba aastaid on räägitud, et ametiühingud on Eestis nõrgemad kui mujal Euroopas, mistõttu ei korraldata meil ka näiteks nii kergesti streike.

Tartu ülikooli riigiteaduste instituudi direktor Leif Kalev on seda põhjendanud seda mõned aastad tagasi näiteks sellega, et ametiühingud ühendavad Eestis vähemat arvu inimesi ning seega on ka nende eneseusk on väiksem.

Oluline roll on ametiühingutel Eestis näiteks aga alampalga läbirääkimistel. Täna hommikul kell 10 koguneski Eesti ametiühingute keskliidu juhatus, et arutada riikliku lepitaja eelmisel neljapäeval tehtud pakkumist miinimumpalga tõusuks.

Kella kaheks oli selge, et ametiühingute keskliidu juhatus kiitis heaks riikliku lepitaja viimase pakkumise miinimumpalga tõusuks seniselt 390 eurolt 430 euroni tuleval ja 470 euroni ülejärgmisel aastal, kuid lisas sellele siiski omapoolsed ettepanekud.

Ametiühingute keskliit leidis, et tuleks moodustada kolmepoolne valitsuskomisjon, mis käsitleks tööturu sõlmprobleeme, kaaluda erinevate trahvi-, tasu- ja maksumäärade lahtisidumist töötasu alammäärast ning parandada riiklikku statistikat alampalga kohta, et erinevad hinnangud miinimumpalga saajate kohta ei erineks nii olulisel määral.

Alamapalga osas tegi riiklik lepitaja eelmisel nädalal uue lepitusettepaneku, mille kohaselt moodustab töötasu alammäär 430 eurot 2016. aastal ja 470 eurot 2017. aastal. Eesti tööandjate keskliit teatas toona, et pooldab riikliku lepitaja pakkumist.

Ühtlasi arutab ametiühingute keskliidu juhatus ka pagulaste võimalikku mõju Eesti tööturule.

Hea lugeja, anna teada, kas sinu hinnangul on ametiühinguid Eestisse üldse vaja? Kas ja mil moel aitab ametiühingute olemasolu Eestil rikkamaks saada?