„Devalveerimine on nagu püksi pissimine. See tundub mõnus, aga ainult väga lühikest aega,“ rääkis SEB pangagrupi juht Annika Falkengren Balti riikide võimalike devalveerimise teemal Rootsi raadiole, vahendab Reuters.

Falkengren viitas sellele, et ilma pikema aja peale ettevaatavate reformideta pole devalveerimine hea poliitika.

Küll aga arvas SEB juht, et laenukahjumite suurus oleks panga jaoks enam-vähem ühesugune, sõltumata sellest kas Balti riigid devalveerivad või mitte. „Devalveerimise korral tuleksid kahjumid peaaegu koheselt ja nendega oleks raskem tegeleda,“ lisas Falkengren.

„Kui devalveerimist ei tule, oleks meie kahjumid sama suured, aga need kahjumid jaotuksid pikema ajaperioodi peale,“ rääkis Falkengren.

Tema sõnul oleks devalveerimise otsus muidugi Balti riikide endi teha, aga nii SEB kui konkurent Swedbanki jaoks oleks lihtsam kui saaks laenukahjumid ajatada pikemale perioodile.

SEB juhi jutu teeb huvitavaks, et siiamaani on Balti riikide devalveerimise kontekstis räägitud sellest, kuidas see Rootsi pankadele ei meeldiks, kui rängalt see neile mõjuks ja kui suured kahjumid ikka tuleksid. Ning laenuvõtjate vaatenurgast samamoodi – devalveerimine teeks neil ülikeeruliseks laenude tahasimaksmise.

Nüüd aga annab Falkengren mõista, et ega väga suurt vahet polekski. Peamine erinevus oleks kahjumite ajastuses. Kasvav tööpuudus, langevad sissetulekud ja ettevõtete raskused toovad pankadele kahjumeid niikuinii.