„Miks keegi ei juhi tähelepanu sellele, et meie eraisikute laenukoormus on hoogsalt kasvanud ja et see hoogne kasv erasektoris on inflatsiooni soodustav fakt,” võttis Ansip valitsuse pressikonverentsi lõppedes ise sõna.

Eestis pole inflatsioon ülearu kõrge, lausus Ansip. Lätis on inflatsioon näiteks seitse protsenti, võrreldes meie kolme protsendiga. Kiire majanduskasvu tingimustes on kolmeprotsendiline inflatsioon normaalne, lisas peaminister.

„Me peaksime kuidagi — just elanikud — hindama oma võimalusi reaalsemalt ja ma pean väga oluliseks seda, et valitsus, ministrid ja Eesti Pank kutsuksid inimesi üles mõistlikule tarbimisele ja laenukoormuse väga ettevaatlikule suurendisele,” sõnas Ansip.

Nii nagu tekivad börsikrahhid, tekivad ka kinnisvarakriisid, lausus peaminister. „Seda võimalust, et kinnisvarakriisi ei tule, pole reaalane. See kriis tuleb ükskord nagunii.”

Ansip selgitas kinnisvarakriisi olemust: pank laenab suurtele ettevõtetele, kes majanduslanguse korral ei suuda võlga tagastada ja pank kannab kahju. Selle korvamiseks tõstetakse teiste klientide, kaasa arvatud eluasemelaenude intresse.

Kuna majanduslanguse tingimustes suureneb järsult ka töötus, on inimestel raske korteri eest kõrgemaid intresse tasuda ning eluase läheb kiirkorras sundmüüki — pahatihti poole odavamalt. Seega on inimene kodust ilma ja tal on veel hulk raha pangale võlgu.

„Need, kes usuvad, et kinnisvarahinnad saavad vaid kasvada, on väga eksiteel,” rõhutas Ansip. „Seda näitavad kasvõi Soome ja Rootsi 1991. aasta kogemused.”