Ansip: seadused peavad uue majandusega kohanema, kuid vanu tegijaid ei tohi diskrimineerida
Sellega haakuvalt toimus riigikogus ka jagamismajandusele pühendatud konverents, mis keskendus eelkõige just sõidujagamise temaatikale.
Konverentsil osalenud Euroopa Komisjoni digivolinik Andrus Ansip rõhutas, et kuigi seadused peavad nii-öelda uue majandusega kohanema, siis tuleb ka traditsiooniliste teenuste pakkujatele saata sõnum, et neid kindlasti ei ignoreerita. „Diskrimineerimine peab olema välistatud. Seadused peavad uue majandusega kohanema, aga nad ei tohi vanu tegijaid diskrimineerida,“ märkis ta.
Ansip oli küll kindel, et jagamismajandus jääb ning ei kao kuhugi, kuid samas ei tasu kellelgi karta, et kaovad hotellid või traditsiooniline taksoteenus. Endine peaminister kinnitas, et kindlasti ei taha ka Euroopa Komisjon nii-öelda tappa jagamismajandust selle ülereguleerimisega. „Praegu me õppime neid ärimudeleid tundma, kogume informatsiooni,“ selgitas ta.
Taxify tegevjuht Markus Villigi hinnangul on sõidujagamisteenuse legaliseerimine positiivne. „Muidu väiksed tegijad ei julge teenuseid turule tuua, sest kardetakse trahve. Riske ja juriidilisi kulusid jaksavad katta ainult suured ettevõtted,“ leidis Villig. „Väiksed ei suuda seda riski võtta. Legaliseerimine võiks toimuda võimalikult kiiresti, sest siis säiliks vaba konkurents.“
Poolak: mis saab traditsioonilisest taksondusest?
Kui enamik konverentsil osalejaid olid jagamismajanduse osas positiivselt meelestatud, siis skeptilisema noodi tõi arutelusse taksojuhtide liidu esimees Lembit Poolak, kelle hinnangul jääb sõidujagamist legaliseerides kaalumata, mis mõju sellel on tervele taksondussektorile.
„Me räägime, et kui tore, et keegi teenib. Aga mis saab minust? Mina kui taksojuht, keegi viib ju mu potentsiaalse kliendi ära,“ oli Poolak mures ning ei uskunud, et sõidujagamine toob turule kliente juurde, vaid pigem oli veendunud selles, et raha jaotub turul lihtsalt ümber.
„Kas ühiskond on taksonduse kadumiseks valmis? Kas me oleme kaalunud kõiki majanduslikke tagajärgi,“ tõstatas Poolak küsimused.
Villigi sõnul ei tasuks aga Poolakul muretseda, kuna nõudlus taksode järgi erineb sõltuvalt kellaajast tervelt 15 korda ning sõidujagamise teenust pakkuvad inimesed teeksid seda just ajal, kus nõudlus on kõrgem ja tavataksodelt sellega kliente ei rööviks. „Taksojuhtide töö ei kao ära, aga alati peaks keskenduma eelkõige sellele, mis on hea tarbijatele,“ võttis Villig kokku.
Kokkuleppeveod seaduslikuks
Riigikogu võttis täna menetlusse eelnõu, mis näeb ette kokkuleppevedude osutamiseks vajaliku regulatsiooni.
Eelnõuga tagatakse kokkuleppevedude turvalisus ja usaldusväärsus. Kehtestatakse vastavad minimaalsed nõuded kokkuleppevedude teostajatele ja elektroonilistele kokkuleppevedude süsteemile, teatas riigikogu pressiteenistus.
Eelnõu koostamisel on arvestatud, et kokkuleppeveod peaksid toimuma võimalikult suures ulatuses ilma riikliku sekkumiseta ja vastavalt turutingimustele.
Kokkuleppevedude regulatsiooni toomine ühistranspordiseadusesse on põhjendatud asjaoluga, et hetkel tulenevad piirangud kokkuleppevedude teostamisele ühistranspordiseadusest. Samuti viitab autoveoseadus, et sõitjate tasulist autovedu reguleerib ühistranspordiseadus. Samas ei näe käesolev eelnõu ette, et kokkuleppeveod oleksid käsitletavad ühistranspordina või sellega samastatud.
Paralleelselt kokkuleppevedude seadustamisega lihtsustab eelnõu taksojuhtidele seatud nõudeid, delegeerib vastutust ja järelevalvet rohkem taksoveo korraldajale. Eelnõu avab ka taksoteenuse turu konkurentsile, mis on vähem seotud nõuetega, mille täitmine ja järelevalve on ka praktikas osutunud äärmiselt problemaatiliseks.
Juhtivkomisjoniks määrati majanduskomisjon.
