„Tööpuuduse tase on suhteliselt madala. Kui meie kaabli kimpu köitjad ei suuda enam võistelda nende riikidega, kus tööjõukulud on väiksemad, siis tuleb midagi muud tegema hakata. Muutused individuaaltasemel on ikkagi valusad. Aga mis on lahendus? Kas mõni arvab, et riik peaks hakkama peale maksma vähe produktiivse töö eest? Ei pea,“ leidis Ansip.

Euroopa Liidu Tallinna esinduses reede ennelõunal ajakirjanikega kohtunud endine peaminister oli heas hoos ning esitas päevakorralistel teemadel eht ansiplikke huumoriga pikitud monolooge.

Kõneledes üldisest tootlikkuse tõusust Eestis, tõi Ansip näiteks Eesti põllumajanduses toimunu.

„Eestis on aastatel 2000 – 2014 põllumajandusest ära kadunud 16000 töökohta. Samas on toodangumaht ja lisandväärtus kasvanud 46 protsenti. Meil on 42 protsenti tööjõudu maal vähem, aga toodangut tuleb 46 protsenti rohkem. Mis me siis nüüd teeme? Purustame need lüpsirobotid lautades ja ajame maanaised kell 4 hommikul üles? Mis see lahendus siis on?“ kõneles Ansip.

Ühe näite tõi Ansip ka Ameerikast. „Neil oli hiljaaegu 699 000 faksimasina töötajat, keda neil 20. sajandi alguses üldse ei olnud ja nüüd on nad jälle kadunud! 700 000 töökohta läinud, haihtunud!“

Digitaalmajandusest rääkides juhtis Ansip tähelepanu sellele, et praegu on Euroopa Liidus 1,8 miljonit töökohta äppi-majanduses. „Inimesed loovad äppe. Telefonis on üks ruudukene, millele vajutada ja selle taga on 1,8 miljonit töökohta!“ jätkas ta.

„Kõik need, kes räägivad, et nüüd töökohad kaovad ära ning robotid ja internet võtavad tööd ära, need räägivad seda sama vana masinapurustajate juttu, kuidas ketrusmasinast saab ainult kurja sündida,“ leidis Ansip.