Kokkuhoiust olulisema põhjusena näen vajadust teadus- ja tehnikakompetentsi viimase sõna toomiseks juhtideni, kelle mõttemaalilma avardada ja inspireerida laiemalt asju nägema.

Ma ei ole kunagi varem välja andnud ühtegi ajakirja, aga olen olnud juhtimisajakirjade suurimaid fänne. Püüdsin esmalt mõlema juba aastaid ilmunud ja tänuliku ning stabiilse lugejaskonnaga ajakirja sisu ja eesmärgid värskelt selgeks teha. Pidades nõu ka mitmete heade tuttavatega äri ja juhtimismaailmast, sai meile ühiselt selgeks, et ajakirjade sisukamaks muutmiseks tuleb need omavahel sünergeetiliselt siduda nii, et juhid kasvataks oma informeeritust tehnoloogia ja teaduse maailmast ning insenerid õpiks juurde juhtimisvõtteid.

Koolitajana, olles tegutsenud turunduse- ja müügi alal paar aastakümmet, olen märganud, et sageli ei jõua teaduse ja tehnika uuemad rakendused Eesti juhtideni ning selle asemel, et märgata ja võtta omaks see, mida teevad meie konkurendid mujal riikides, kipume ikka jälle ise asju oma talupojatarkusega arendama. Põlve otsas ja uhkelt. Paraku muutub maailm kiiresti ja need meetodid, millest võis abi olla 10 aastat tagasi, jätavad konkurentidest kaugele maha.

Kuidas saab teadusest ja insenerisaavutustest olla kasu juhtidele näiteks kommivabrikus või jalgpalliklubis? Toon lihtsad näited. Mõlemad puudutavad teaduse suunda: ajuuuringuid ja revolutsiooni ajuimpulsside mõõtmises.

Kas teadsite, et ajuuuringud on tänaseks jõudnud maailmas sinnamaale, et need on muutnud sisuliselt kogu reklaami ja turundusvaldkonna võimalusi, tehes varasemast palju etteennustavamaks selle, kas ja millist kommi või milliseid riideid tarbija rohkem ostma hakkab. Selle mõõtmiseks on mitmeid viise, alates pilgu jälgmisest, „kiiver peas“ asjade tunnetamisest kuni komplitseerituma magnetresonantsuuringuni. Tahad müüa rohkem komme, testi oma pakendeid ja maitseid eelnevalt neuroturunduse vahenditega! Kui tahad riskida, usalda oma maitset ja kõhutunnet.

Seesaama neuroteadus aitab meid ka spordimaailmas. Jalgpallis. Kas teadsite, et selleks, et leida üles tegelikud talendid ja arendada neis juba laste ja noorukitena paremat platsinägemise oskust ja otsustusvõimet, kasutavad suurklubid mitmes riigis juba mõnda aega simulatsioone ja ajutegevust stimuleerivaid mänge. Tuleb välja, et uurides, kuidas töötab laste aju, saame leida tõenäolisema jalgpalligeeniuse, kui vaid tugevat füüsist imetledes. Kas te juhina teadiste neiśt arengutest? Kas te kasutate neid oma töös? Kas te olete kunagi mõõtnud oma võtmetöötajate potentsiaali neuroteaduse võtmes?

Kuid valdkondi, kus teadusel ja inseneridel on meie juhtidele palju anda, on tegelikult kümneid. Võtame näiteks asjade interneti, mis on juba olemas ja kohal. Termin, mis tähendab, et iga asi, mida sa toodad, on ühendatud asjade internetti. Kui sa oled ukse- ja aknatootja, siis suure tõenäosusega ei suuda sa juba mõne aasta pärast eksportida oma toodangut, kui need ei ole „targad“ ega hoiata kasutajat kulunud tihendite, liiga suurete soojakadude või muu seesuguse eest.