"Vahe Eesti keskmise palga ja päästja keskmise palga vahel on väga suureks kärisenud. Tänane eesmärk on saada päästjate palk konkurentsivõimelisemaks, mistõttu lähengi riigieelarve strateegias taotlema, et päästja keskmine põhipalk on 1000 eurot ja seda ilma lisatasuta öötöö, ületundide ja pühade eest. Seni on päästja palgast rääkides lisatasu alati sisse arvestatud - kui me räägime 920-eurosest keskmisest kogupalgast, siis seal on lisatasu juba sees. Päästja tegelik keskmine põhipalk oli tänavu jaanuaris 808 eurot ja minu eesmärk on see 1000 euro peale tõsta," selgitas Anvelt Ärilehele.

"1000 eurone keskmine põhipalk tähendab 23,8 protsendilist palgatõusu ja 9 408 000 lisaeurot. Palgatõus on kriitiliselt tähtis, arvestades, et juba praegu on päästjate kohti raske täita, lähiajal läheb ligi kümnendik päästjatest pensionile ja lähiaastatel tuleb tööturule kolmandiku võrra vähem noori kui näiteks kaheksa aastat tagasi.

Päästjate palk peab kindlasti veel tõusma, see on selge, see on täna minu jaoks prioriteet number üks. Alustame sellest, et saame keskmise põhipalga 1000 eurole, ja siis tegutseme edasi.

Mullu oli prioriteet õpetajate, meditsiinitöötajate ja ka kultuuritöötajate palgatõus, kus seis oli kriitiline. Täna on kriitilised siseturvalisuse palgad," rääkis Anvelt.

Täna toimus päästjate ametiühingu korraldatud infopäev, kus võeti kokku senine palkade seis, kujundati ametiühingupoolne palganõue ja seda tagav tegevuskava. Ametiühingu juhatuse liikme Toomas Suigusaare sõnul tõdes minister järjekordselt, et tema liigub selles suunas, et aastaks 2019 oleks palk 1000 euro piiril, aga päästjate arvates peaks selleks ajaks olema põhipalk võrreldav ikka Eesti keskmisega. "Kasvõi 2017. aasta keskmise brutopalgaga, mis oli veidi üle 1200 euro," ütles Suigusaar.