[ÄP] Esindusteenindustes valediagnoosid
Üle-eelmise nädala lõpus viis ehituskeemia müügiga tegeleva ASi Conimpex omanik Valdo Raudsepp viie aasta vanuse Mercedes-Benzi Mercedeseid importivasse MB Autokeskuse (endine Silberauto) diagnostikasse, sest paar kuud tagasi 205 000 krooniga ostetud sõidukil kadus kiirust kogudes jõud. Diagnostika kohaselt ei töötanud autol katalüsaator. Uue katalüsaatori hinnaks pakuti teeninduses 26 000 krooni.
Raudsepp laskis kõrge hinna tõttu katalüsaatori eemaldada teises autoremonditöökojas, kuid kohe pärast töö teostamist selgus, et viga ei olnudki katalüsaatoris, vaid ummistunud bensiinifiltris. Katalüsaatorit tagasi enam paigaldada pole võimalik, sest selle eemaldamisel tuleb see lõhkuda. Katalüsaatori eemaldamisel hakkas lisaks mootor “mürisema”.
MB Autokeskuse töödejuhataja Marek Piirsalu selgitas eile Raudsepale ja temaga kaasas olnud ajakirjanikule, et alati ei saagi sajaprotsendiliselt täpset diagnoosi teha. Ta nõustus Raudsepa nõudmisega tagastada diagnostika eest makstud raha ning lubas tasuta paigaldada müra summutava resonaatori, 7000 krooni maksva seadme peab klient ise välja ostma.
Raudsepa hinnangul on auto kaotanud kümnendiku turuväärtusest. “Ma ei lähe enam kunagi sinna tagasi,” kinnitas Raudsepp.
Termak Autopargi ASi meister Indrek Till tunnistas, et aeg-ajalt tuleb nende firmaski ette, et peab parandama firmateeninduse vigu. Meistri kõrval seisev lukksepp, kes oma nime ei soovinud avaldada, meenutas kolmapäeval, et alles eelmisel päeval tuli neil tegeleda Volkswagen Passatiga, millel esinduses oli reguleeritud sildasid, kuid sellest hoolimata kulusid kümne tuhande kilomeetrise läbisõidu järel rehvid ebaühtlaselt ära.
Töömehe sõnul on paljudel firmateenindustel kombeks kliendi tellimuseta vahetada ära armatuurlaual läbi põlenud pirnid. Kuna selleks on vaja armatuurlaud lahti võtta, läheb ainuüksi see protseduur maksma paarsada krooni.
Mustamäel autosid remontiva Hiteh Autoteeninduse lukksepatöökoja juhataja Tom Liister sõnas, et ka nende firmas tuleb ette olukordi, kus autos on viga hoopis mujal, mitte esinduses elektrooniliselt diagnoositud paigas. “Mõned käivad esindustes lausa krooniliselt, pidevalt, kuna mõne lihtsa vea põhjust, nagu näiteks kolina tekitajat esisillas, ei suudeta üles leida,” rääkis Liister. “Viga on suhtumises,” leidis Liister.
Hondade ja Citroõnide müügi ja remondiga tegeleva ASi Veho Eesti teenindusekorraldaja Luigi Lepp ütles, et tema sõbrad on vastu näppe saanud näiteks Audi ja Volkswageni esindustes. Tema sõnul jäävad paljud autodiagnostikud lootma liiga palju elektroonikale ja oma haritusele, mistõttu eeldatakse mingi vea ilmnemisel kohe kõige hullemat.
Lepp rääkis, et omavoliline armatuurlaua pirnide vahetamine ja muude tellimata lisatööde eest raha küsimine meenutab talle Volkswagenite remontijat Saksa Autot ja Audide importijat Reval Autot. “Näiteks Reval Autos küsiti lisatasu aku kinnitamise ja istmesiini määrimise eest, ehkki põhiviga jäigi leidmata,” kinnitas Lepp.
Reval Autos töökoja juhataja ülesandeid täitva Vello Parderi sõnul tellimata töödelt lisatasu ei küsita. “Aga ega viimase peal pole teenindus kuskil,” tunnistas ta. “Tuleb ette igasuguseid asju.”
“Kuid esindus peab olema prestiiõsem ja seepärast nõutakse neilt ka rohkem,” lisas Parder.
