[ÄP] Kauaoodatud tollid toovad kahju
Vili on üks kõige enam maksustatud põllumajandussaadusi. Vilja sisseveole kehtestatud tollimaks lööb teiste seas rahvaliidu liikmest seakasvatajat Tiit Tammsaart, kes veel möödunud aastal võitles aktiivselt tollide kehtestamise eest. Nüüd paneb ta tollide kehtestamist süüks praegusele Mart Laari valitsusele.
Tammsaar ütles, et aasta algusest on söödavilja hind kasvanud poolteiselt kroonilt kahele ja poolele kroonile, liha hind on aga novembrist alates langenud nelja krooni võrra kilolt.
Paljud põllumehed toovad nüüd vilja sisse Euroopa Liidu maadest, kus aga vilja hind on kõrgem ning kuna tollimaksu ei pea maksma, jääb riik ilma tuludest. Liha hinda langetab omakorda Euroopa Liidu riikidest maksuvabalt sisse voolav liha.
Riigieelarvesse on sel aastal planeeritud tollimaksu laekumine 90 miljonit krooni, jaanuaris laekus sellest aga vaid 1,1 miljonit krooni. Riigikogu rahanduskomisjoni liige Jürgen Ligi tunnistas, et seda on vähe, kuid tõenäoliselt soetasid ettevõtjad detsembris suuri varusid ja aasta peale maksulaekumine paraneb.
«Praegu on tõeline kriisiaasta ja nüüd raskendab riik paindumatute tollimääradega veelgi põllumehe olukorda,» ütles vilja importiva Raplamaa Tootja OÜ juhatuse esimees Viktor Sartakov. «Me tõime varem söödavilja Venemaalt, nüüd toome seda Taanist.»
Sartakovi sõnul tuleb sööta paratamatult sisse osta, sest talunikel on eelmise aasta kehva viljasaagi tõttu loomasööt otsas. «Varem tõime Venemaalt otra hinnaga 1,5 krooni kilo, nüüd ostame samasugust vilja EList hinnaga 1,8--1,9 krooni kilo, rääkis Sartakov. «Kõrge tollimaksu tõttu maksab Venemaa vili praegu üle kahe krooni kilo,» lisas ta.
«Tollid tehti meile kui kingitus, et säh, põllumehed, saite nüüd,» ütles OÜ Kehtna Mõis juhatuse esimees Märt Riisenberg. «Praegu kehtivad tollid on liiga paindumatud. Praeguses olukorras, kus kodumaist vilja peaaegu pole, ei peaks neid rakendama.»
Riisenberg ütles, et sööda hind on praegu tollimaksu tõttu üle kahe krooni kilo eest varasema 1,6--1,7 krooni asemel. «Samal ajal sealiha kokkuostuhind alaneb,» ütles Riisenberg. «Me tuleme praegu veel välja, aga ilmselt paljud põllumehed enam ei tule.»
Teraviljakasvataja Arnold Põldmäe ütles, et pole veel omal nahal tunnetanud tollide mõju, sest sai eelmise aasta viljad müüdud enne tollimaksude kehtestamist. «Loomulikult pooldan ma teraviljakasvatajana tolle, sest muidu surevad kohalikud viljakasvatajad välja,» ütles Põldmäe. «Teiselt poolt aga kergitavad tollid loomasööda hinda, mis on takistuseks loomakasvatajatele.»
Tollide kehtestamist aastaid nõudnud maaerakonnad süüdistavad tekkinud olukorras Mart Laari valitsust. Rahvaliidu liikmest seakasvataja Tiit Tammsaar selgitas, et tollimaksud kehtestati nende riikide suhtes, kust tuleb odav söödateravili, kuid endiselt voolab Eestisse maksuvabalt sisse kodumaise toodanguga konkureeriv liha.
Valitsusliidu maksuideoloog Ligi märkis, et tal on väga hea meel, et põllumajanduspoliitikud on lõpuks ometi arenema hakanud ja jõudnud järeldustele, mida paremerakonnad neile aastaid on sisendanud.
«Majandusliku mõtlemise olemasolu korral oleks võinud ju kohe taibata, et esimese löögi alla läheb valdavalt Venemaalt sisse veetav loomasööt,» lausus Ligi. Kuna eelmisel aastal oli viljasaak Eestis umbes poole väiksem kui tavaliselt, sõltub põllumajandus praegu suuresti sisseveetavast viljast.
«Me tahtsime tasakaalustavaid tolle kõigi maade konkureerivate kaupade suhtes ja oleme ka sellekohaseid märkusi teinud,» väitis Tammsaar. «Hea tahtmise korral saaks praegust tollisüsteemi muuta, aga tundub, et tahtmisest jääb puudu.»
Põllumajandusminister Ivari Padar ütles, et tollimäärasid ei saa operatiivselt muuta, sest need kehtestab riigikogu. Padari sõnul pole ka kavas algatada tollimäärade muutmist.
Kristina TRAKS
Kristi MALMBERG
