[ÄP] Naiste-meeste palgavahe käriseb

Kui keskmiselt on ettevõtluses töötavate naiste palk 37% väiksem kui meestel, siis viimase kolme aasta jooksul loodud firmades on vahe kasvanud juba 45%-le.

Statistikaameti andmetel moodustas 1998. aastal keskmise naise palk mehe palgast 74,2%. Viimaste uurimuste andmetel on see vahe aga veelgi suurenenud.

Eesti Naisliidu esinaine Siiri Oviir nentis eilsel naistepäeval, et naiste tasustamise osas on tendents halvemuse poole. “Madalam palk kajastub tulevikus ju ka pensionis ja kuna mehed surevad varem ära, pole naiste tulevik sugugi roosiline,” ütles Oviir.

Oviiri hinnangul ei saa teha etteheiteid meestele, vaid põhjus on ühiskondlikus arvamuses. “Kuni me ei muuda ühiskonna arvamust, ei suuda me olukorda muuta ka ühegi seadusega,” kinnitas Oviir.

Fontes Konsultatsioonide konsultandi Ellen Liiguse väitel on naisjuhid enamasti finants-, turundus-, personali- ja müügijuhi ametikohal. Sarnaste ülesannete juures on Tallinnas palgavahe meeste kasuks kuni 7%, mujal Eestis vahe suureneb.

Liigus märkis, et palgaerinevusi uurides ilmneb ka asjaolu, et keskastme juhtide ja tippjuhtide hulgas on erinevus tunduvalt väiksem kui tööliste, ametnike ja spetsialistide hulgas.

Näiteks said keskastme spetsialistidest mehed 1998. aastal keskmiselt palka 4809 krooni ja sama tööd tegevad naised vaid 3393 krooni.

Remedia kommertsdirektor Sirje Potisepp on oma ametis enda soo suhtes kohanud nii negatiivset kui ka positiivset suhtumist. “See oleneb ikka konkreetse inimese kodusest kasvatusest,” nentis Potisepp. “Kui poeg kasvas peres, kus emal polnud mingit sõnaõigust, kujuneb tal paratamatult sama suhtumine naistesse.”

Potisepa hinnangul tuleb eelkõige olla ise tubli ja enda eest seista. Samas lisas ta, et rumalale naisele antakse rohkem andeks kui rumalale mehele.

“Palgaerinevusi pole ma ise täheldanud, aga teistest firmades tean küll selliseid juhtumeid,” märkis Potisepp. “Eks see oleneb jällegi konkreetsest firmajuhist.”

Kuigi seaduse kohaselt ei tohi samal ametikohal töötavale mehele ja naisele maksta erinevat palka, on seda väga keeruline kontrollida. “Ükski tööandja pole ju nii loll, et põhjendaks madalamat palgamaksmist sellega, et töötaja on naine,” lausus Oviir.

Oviiri sõnul on eriti halb, et ka naised ise mõtlevad tihtipeale, et meestel on vaja ju peret toita. “Nagu naistel poleks!” avaldas imestust. “Oleks juba aeg lõpetada need keskaegsed jutud sellest, et mees on naise pea.”

Mujal maailmas on naiste palk meeste omast keskmiselt 20% väiksem, kuid seal tehakse naistele hulgaliselt soodustusi osalise tööajaga töötamiseks.

Kristi MALMBERG