Ühine sisu on see, et enam ei pea alati tööd tegema kontoris kalli arvutivõrgu kaudu, on ka muid võimalusi.

Kaugtööks on mitmeid võimalusi. Esmalt suureneb pakutavate sideteenuste arv: Internet tuleb nüüd püsiühendusena koju kätte telefoni- ja kaablivõrgu kaudu, kaugemates piirkondades aitab raadiovõrk.

Teiseks laieneb ka tööde valdkond, mida “kaugjuhtimisega” teha saab. Kaugtöö seisukohast on loomulik samm edasi rakenduste ühtlustamine ja standardliideste kasutuselevõtt. Hea näide on veebipõhised teenused – praktiliselt suvalisele rakendusele võib lisada veebitoe, mille puhul saab seda kasutada tavalise veebibrauseri abil, mis on kõikjal (ka mobiilseadmetel) olemas.

Kaugtöölahendusi, nagu üldse sidelahendusi, saab ehitada nii turvaliselt kui ka ebaturvaliselt. Turvalisus eeldab teadmisi, mis paraku on kallid ja raskesti kättesaadavad. Spetsialiste, kes suudavad vastutada kogu võrgu ja kaugtöölahenduste turbe tagamise eest, leidub vähe ja väiksemal firmal on sellist inimest mõttetult kallis pidada.

Kaugtööd ja selle turvet võib osta teenusena. Eemalt töötamine võib ju tõepoolest olla huvitav, kuid siiski ei vaja enamik firmadest selle kohta rohkem teadmisi ja kinnitust, kui et asi on turvaline ja toimib. Kaugtöölahenduste puhul saab kasutada täpselt sama mudelit nagu internetiteenuse pakkuja puhul, kus teenusepakkuja konfigureerib kõik vajaliku, muudab kasutajate andmeid ja varustab töötajad vajalike failide ja informatsiooniga. Firma jaoks muudab see pildi lihtsamaks, kuna kaugtöö saab lihtsalt üheks osaks tema sideteenuste arvel.

Jaanus Kase, Privador