Sarve sõnul on üksikapteegid jäänud enamasti maale ja väikelinnadesse. Suurtes linnades tegutsevad valdavalt ketid. "Üksikapteegi konkurents hulgimüüjaga ei ole konkurents. Tal ei ole mingeid võimalusi peale jääda," ütles Sarv.

Sarve sõnul turustavad hulgimüüjad oma apteekides ainult enda vahendatavaid ravimeid ja mujalt tellimine ei ole ette nähtud. "Kes koostööd ei tee, seda pole olemas," nentis Sarv. Samuti suruvad suuremad hulgimüüjad väiksemaid välja. Nii kitsenevad tarnevõimalused ka üksikapteekidele ja sortiment jääb kesisemaks. Kõige selle tõttu ei saa Sarv kuidagi nõustuda konkurentsiameti ettepanekuga lubada ravimeid müüa igal pool ja kõrvaldada piirangud uute apteekide avamisele.

OÜ Yliopiston Apteekki tegevjuht Reet Teng oli nõus, et apteekide ketistumine mõjutab ravimite jaemüüki, aga apteeginduse põhiprobleem on hoopis konkurentsi puudumine. "Apteegiturg peab olema avatud, mitte et on ära määratud, kus tohib apteeki avada ja kus mitte," rääkis Teng. "Apteekides praegu arengut ei toimu, pigem toimub tagasiminek."

Tengi sõnul tegutseb praegu ka Eesti linnades üksjagu apteeke, mis ebarentaabluse tõttu tuleks sulgeda, aga neid hoitakse töös lihtsalt selleks, et võib-olla hiljem kolida sinna, kuhu lubatakse apteek teha.

Tengi hinnangul ei ole eraapteegina Eesti turul tegutseda majanduslikult võimalik. "Ravimite juurdehindlus on liiga väike," põhjendas Teng.