Araabia šeik ostis tüki Tallinnas tegutsevast pangast
Hiljuti SBM omaniku Marfin Grupi suurimaks aktsionäriks tõusnud Dubai Financials (DB) on emiiriperekonna Al Maktoumi finantsrusikas Euroopasse sisenemisel. DB ning ka värske Marfini juht Soud Ba´ Alawy ütleb, et viie miljardi dollari (65 miljardi krooni) suurune Dubai Financialsi fond on üks viise, kuidas emiiri raha Euroopasse tuua. Viimane Times kirjutas 43-aastase fondijuhi Alawy ees seisvast keerulisest probleemist – liigne likviidsus ja üle ääre ajavad fondid. Maakeeli tähendab see: liiga palju raha. Sihikul on sadamad ja kinnisvara.
SBM panga juht Riho Rasmann jahutab fantaasiaküllaseid meeli: “Marfinit juhivad ikkagi kreeklased ja see on eelkõige Kreeka pank.” Hiljuti Tallinna väisanud uus SBM nõukogu liige ja Marfini peajurist Fotios Karatzenis mainib huvitavate investeerimisobjektidena Eesti sadamaid ning kinnisvara. Rasmann täpsustab, et mis tahes ka toimuma ei hakka, võtab see aega: “Käidud on nii Tallinna kui ka Sillamäe sadamas. Uuritud on asju prügimajandusest kuni meditsiinini välja.” Konkreetselt valmistuti Skoone bastioniala konkursiks, kuid ajanappus lükkas plaani liiva.
Turu kompamine
“Reaalsus on siiski, et neil võtab meie tundmaõppimine aega,” räägib Rasmann.
Rasmanni kirjelduses on SBM tulevik liikumine jaepanganduse kõrval ka investeerimispanganduse suunas.
Ka Marfini enda ajalooline taust on eelkõige investeerimisega seotud. “Mis seal salata, selline areng läheks kokku ka minu ja teiste SBM-i töötajate isiklike ambitsioonidega,” lisab Rasmann.
Muud projektid esiplaanil
Kujutlus Araabia naftadollarite voolust ja šeikide delegatsioonidest pisikese Põhjamaa suunas on siiski liigne lihtsustus. Asi pole isegi mitte Dubai raha mittenaftalikus päritolus, vaid ikka tavapärases Eesti väiksuses ja ebaatraktiivsuses. Al Maktoumi perekonna tase on pigem hiljuti miljardi dollari eest ostetud 2%-line osalus DaimlerChrysleris. Või selle aasta märtsis tehtud 800 miljoni dollariline ostupakkumine Tussaud` vahakujude muuseumiketile. Kahtlemata tugevdab aga šeigi suurosalus kreeklaste võimalusi Eestis kanna kinnitamiseks.
Marfin Grupp: Kreeka-Araabia pank
•• Marfin Grupp elab hetkel läbi suuri muutusi. Käimas on ühinemisprotsess Cyprus Popular Bankiga ja Egnatia pangaga. Tehingu teostumisel tekib suuruselt teine Kreeka finantsgrupp. Varade maht tuleb 350 miljardit krooni, kontorite arv 300 ja esindatud on 13 riigis.
•• Sellest kevadest on umbes kolmandiku Marfini aktsiate omanikuks Dubai Financial Limited ehk lihtsalt Dubai šeik. Teine kolmandik kuulub institutsionaalsetele investoritele ja kolmas kolmandik väikeinvestoritele. Panga asutaja Andreas Vgenopoulos on suurim eraisikust aktsionär ligi 7%-lise osalusega.
Teine tase
•• Riho Rasmanni juhitud SBM panga kaudne omanik on Al Maktoumi perekond. Perekonna pea on šeik Mohammed bin Rashid Al Maktoum, kes sai sellele kohale selle aasta jaanuaris pärast oma vanema venna surma. Ta on ka Araabia Ühendemiraatide peaminister, asepresident ja Dubai valitseja. Perekonna varanduse suurust pole kunagi täpselt mõõdetud. Tavaliselt räägitakse kümnetest miljarditest dollaritest. Oluline on see, et Dubais ei liigu ka liiv ilma šeigi loata.
•• Dubai on seitsmest Araabia Ühendemiraatidesse kuuluvast emiraadist erinev seetõttu, et tulud ei tule mitte naftast, vaid turismist, kaubandusest, finantsidest ja kinnisvaraarendusest. Al Maktoumi perekond kontrollib Emirates Airlinesi ja ehitab praegu Dubaisse maailma kõrgeimat hoonet – Burji torni. Hiljuti valmisid hotelle ja meelelahutuskohti täis Palm Islands, maailma suurimad tehissaared. Perekond on muuseas ka Mart Poomi koduklubi Londoni Arsenali suursponsor. Selle tehingu tulemusena kannab Arsenali uus koduväljak nime Emirates Stadium.
Intervjuu
Fotios Karatzenis: Kõik sai alguse käepigistusest Araabia šeigiga
Marfini peajurist Karatzenis kiidab kohustuslikus korras Eesti majandusedu, räägib kreeklaste ärikultuurist ja peatub põgusalt teemal, kuidas Araabia šeigiga koos äri tegema hakati.
Viimasel juhul oli sobivaks taustaks kreeklaste ja araablaste ajalooliselt head majandussidemed, kuid nagu äris tihti, oli oma osa ka juhusel.
•• Kreeka on suurema osa eestlaste jaoks lihtsalt üks suur muuseum. Majandusest teatakse vähe. Mis siis tegelikult toimub?
Meie kõige tähtsam majandusharu on laevandus. Küll mitte Kreeka lipu all, kuid kreeklastele kuulub maailma suurim laevastik. Selle kõrval turism ja kõik muu sellega seonduv. Ajalooliselt on kreeklased eksportinud ka väga palju ehitajaid. Viimase kümnendi kinnisvarabuum on ehitussektori muutnud aga väga tähtsaks ka Kreeka enda sees.
Siis tuleb rahandus. Me pole küll globaalsed tegijad, kuid Ida-Euroopa ja eriti Balkani poolsaare vabanemine on teinud meist vähemalt regionaalse tähtsusega finantskeskuse.
Tööstusriik, näiteks Saksamaa või Põhjamaade mõttes, pole Kreeka küll kunagi olnud ega ole ka praegu.
Kreeka ärikultuur on kahtlemata teistsugune. Inimestevahelised suhted ja sidemed on olulisemad kui reeglid ja dokumendid. See on olnud meie viis. Ka näiteks Dubai emiiriga tehingut tehes sai kõik alguse käepigistusest. Ja see käepigistus loeb meie jaoks sama palju kui allkirjad paberil.
•• Kuidas Ida-Euroopa vabanemine ja Euroopa Liidu laienemine on Kreekat mõjutanud?
Üks osa tööstust on ära kolinud, kuna aga tööstus pole meie jaoks kuigi tähtis, siis Kreeka majandust pole see eriti mõjutanud. Immigrante on juurde tulnud: Iraagist, Afganistanist ja muidugi väga palju ka Balkanilt. Albaanlased on muutunud suurimaks vähemusrahvuseks.
Osa immigrante on enda kohalolu seadustanud, suur osa mitte. Meie ühiskond aga vaatab viimasele asjaolule läbi sõrmede. Võib isegi öelda, et mitteformaalselt on ka nemad seaduslikud. Üldiselt ei ole immigrantide küsimus kreeklaste valuläve ületanud.
