Arco Vara hinnangul ei tasu korterit või maja vajavatel peredel loota hinnalangusele ning selle ootuses oma ostuosuseid kuude või aastate kaupa edasi lükata. Mis juhtuda võib, on sisuliselt vaid see, et müügiga kiirustavad kinnisvaraomanikud lasevad hinna turutasemele ja teevad n-ö kosmeetilist alet. Kui omanikul müügiga kuhugi kiiret pole, puudub tal ka edaspidi põhjus hinnaalanduseks ja seda isegi siis, kui avalik pakkumishind on tõepoolest kunstlikult üles paisutatud.

Minibuum, kui midagi sellist üldse oli, puudutab tegelikult vaid Tallinna kortereid. Eesti ühest külastatavamast kinnisvaraportaalist KV.EE võis jälgida, et Tallinna korteripakkumiste arv suurenes teise kvartali jooksul ligikaudu 1100 võrra. Kogu Eesti lõikes kasvas kuulutuste arv aastavõrdluses vaid 400 võrra, mis pole kümnetesse tuhandetesse küündivate koondnumbrite juures kuigi märkimisväärne.

Tallinna korterituru sektor oli 2014. aasta teises kvartalis sarnaselt aasta esimese kolme kuuga muutuste faasis, kus mõnes piirkonnas oli ikka veel tunda defitsiiti ning hinnatõusu jätkumist, kuid teisalt ületasid müüjate küsitud hinnad ja paindumatus hinnaläbirääkimiste pidamisel ostjate taluvuse piiri. Eelnevalt ületas Tallinna korterite hinnakasv oluliselt keskmise palga kasvu ja võib öelda, et samasuguse kiire hinnatõus ei saanud pikalt jätkuda.

Kuu keskmine tehingute arv langes Tallinnas 2014. aasta teises kvartalis 2013. aasta teise kvartali 672 tehingult 597 tehinguni. Teiste kvartalite võrdluses tõusis korterite keskmine ruutmeetri hind aastaga ligi 17%, mis jäi esimese kvartali aastasele 21%-lisele kasvule vaid natukene alla. Kui esimese kolme kuu kokkuvõttes oli Tallinna korteri keskmine ruutmeetri hind 1 420 eurot, siis teises kvartalis oli see vaid 10 eurot kõrgem, 1 430 eurot. Enim kallinesid 1-toalised korterid, kuid nende hinnatõus ulatus pea 30% lähedale.

Ehkki Eesti Panga prognooside kohaselt on juunis nulli lähedasest inflatsioonist deflatsiooniks pööranud tarbijahindade muutus ajutine nähtus ja majandus näitab varem või hiljem kosumise märke, võis teises kvartalis täheldada kinnisvara ostuotsuste varasemast pikemat kaalumist ning tehingute võimalikku edasilükkamist. Seda näitab nii Tallinna müügipakkumiste arvu järsk tõus, hinnakasvu pidurdumine kui ka tehingute arvu mõningane langus aasta esimese kvartaliga võrreldes.

Eestis tervikuna sooritati teise kvartali jooksul 14 274 kinnisvaratehingut ligikaudu 636 miljoni euro väärtuses. Maa-ameti andmetel toimus aasta tagasi samal perioodil 13 317 tehingut 600 miljoni euro väärtuses. Kinnisvara hinnaindeks kasvas 2014. aasta teises kvartalis võrreldes 2013. aasta teise kvartaliga 11,2% ning võrreldes eelmise kvartaliga 2%. Korteriomandite hinnaindeks kasvas aastases võrdluses 11,6%, hoonestatud elamumaa hinnaindeks 7,7% ning hoonestamata maa hinnaindeks 15,3%.