Arco Vara: Narva kinnisvaraturu suurimad mõjutajad on tööstus ja töötus



Narva Raekoja plats
Narva Raekoja platsFoto: Sergei Stepanov, NPA

Narva kinnisvaraturg on suuresti mõjutatud lähikonnas arenevate tööstuslike suurprojektide edusammudest, kuid järjest rohkem loovad piirkonnas stabiilsust väiksemad ettevõtted, kirjutab Arco Vara Narva osakonna juht ja kutseline hindaja Vadim Senitšenkov.

Suurtööstuse arendamine ja mitmete õppeasutuste filiaalid loovad Narva töökohti ja elavdavad mõneks ajaks hüppeliselt üüriturgu, sest ehitajad, tootmisseadmete paigaldajad ja teised spetsialistid peavad ju kuskil elama. Samas on olnud tagasilööke töötajate suurkoondamiste näol ja seega taoline hüppelisus rõõmu ei tee. Kinnisvaraturg saab normaalselt toimida, kui linn areneb võimalikult harmooniliselt.

Õnneks on viimasel ajal positiivseid trende üha enam ja enam tänavapildis kui märgata – linna välimus muutub kaunimaks, taristu paraneb ja ettevõtjad on Narva potentsiaali avastamas. Arendamisel on uus tööstuspargiala, aastaga on lisandunud näiteks kaks uut autokeskust ja Fortaco Eesti tehas laieneb lähiaastatel, luues juurde ca 150 töökohta. Elav piirikaubandus sunnib laienema ka kaubanduskeskusi.

Tõsi, samas ei ole kuskile kadunud Narva suurim probleem elanikkonna vähenemine ja osade inimeste lahkumine mujale paremat elujärge otsima – nii on kinnisvaratehingute arvu tõus väga vaevaline. Kinnisvarapakkumiste arv on aastast 2009 kasvanud üksteist korda, viimase kahe aasta jooksul kaks korda, mis loomulikult mõjutab hindu. Pakkumiste arv hakkas Ida-Virumaal ja sealhulgas Narvas kiirelt kasvama 2015. aasta detsembrist ning on püsinud stabiilselt kõrge ligikaudu 2016. aasta suvest saadik.

Loe veel

Seotud lood:

Narvas on praegu müügis ligi pooltuhat korterit. Suurem nõudlus on 30-50-ruutmeetriste elamispindade järele, aga soovitakse soetada ka eksklusiivsemaid pindu. Korterite ostjateks on põhiliselt kohalikud inimesed, aga oleme teinud tehinguid, kus Narva on kodu soetanud elanikke ümberkaudsetest linnadest nagu Sillamäelt ja Kohtla-Järvelt.

Ka Vene kodanike poolt on huvi taastumas, kinnisvarapakkumiste kohta küsitakse palju ja oleme ka korteritehinguid sõlminud. Ostjate ja müüjate struktuur paistab residentsuse poolelt üldiselt olevat siiski võrdlemisi stabiilne, enamik kortereid omandatakse Eesti elanike poolt, Korteritehingute osakaal Vene kodanikega on jäänud viimastel aastatel 1-3% piiridesse.

Kui 2016. aastal tehti Narvas 614 korteritehingut, siis selle aasta lõpuks on prognoositav number 730. Korteri ruutmeetri keskmine hind on alates 2014. aastast olnud langustrendis ja on praegu 420,11 eurot ruutmeetrist.

Kuna kõik elujõulisemad piirkonnad Eestis on praegu korterituru osas kasvamas või vähemalt läbinud juba kiirema kasvu perioodi, siis lähiaastateks Narva prognoosiksin positiivsete trendide järkjärgulist jätkumist. Tehinguaktiivsus on kasvanud, kuniks kõrge pakkumiste arv survestab hinnataseme madalal püsimist, siis erilist hinnakasvu kiirenemist hetkel ei saa prognoosida. Valitsuse algatatud programmid Ida-Virumaa arengutaseme tõstmiseks asuvad kindlasti mõjutama piirkondlikku jätkusuutlikkust, mis pikemas perspektiivis mõjub ka kinnisvaraturule positiivselt.

Narva ja muu Ida-Virumaa puhul hakkab lähitulevikus ilmselt probleemseks kujunema elamufondi jätkusuutlikkus, uusehitisi püstitatakse väga harva ning KredExi käendust ei ole Narvas korterelamu rekonstrueerimiseks kasutanud mitte ükski ühistu.

Kui tulevikus suudetakse töökohti luua, siis pidurdub ka Tallinnasse migreerumine, väheneb pakkumiste arv, kasvab tehinguaktiivsus ning kasvab hinnatase. Olukorras, kus mujal Eestis on tööjõud võrdlemisi kallis ning tööjõudu napib, on Ida-Virumaa erinevatele tööjõumahukatele ettevõtetele perspektiivne tegevuskoht – võrreldes Näiteks Tallinna ja Harjumaaga on kinnisvara ettevõtete jaoks võrdlemisi odav.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare