Ardo Hansson: Eesti proovikiviks targad töötajad

Teisipäeval Tartu õpetajate sügisfoorumil esinenud Eesti Panga presidendi Ardo Hanssoni sõnul on pikemas perspektiivis tootlikkusel põhinevaks palgakasvuks vaja tarku ja haritud töötajaid.

"Arvult väikese rahva võimalused peituvad kõrgema lisandväärtusega ja teadmistemahukas majandusharudes. Seetõttu on Eesti suurimaks väljakutseks pikemas perspektiivis investeeringud inimkapitali, sest muud kapitali on üsna kerge mujalt sisse tuua," ütles Ardo Hansson.

Keskpanga president toonitas ettekandes hariduse tähtsust, tuues näiteks töötuse statistika, mille kohaselt on kõrgharidusega inimeste seas tööpuudus märgatavalt madalam.

Eesti majandus on kriisijärgselt korrastunud ja muutunud vähem haavatavaks. Pikaajaliste ohtudena tõi Hansson välja tootlikkuse kasvust kiirema palgakasvu, jätkuva ebakindluse välisnõudluse osas ja kinnisvara kiire hinnatõusu.

"Struktuurne tööpuudus ja tööjõunappus, sealhulgas ka väljarändest tulenevalt võivad põhjustada liigseid palgakasvu surveid, inflatsiooni kiirenemist ning seeläbi kahjustada ekspordi konkurentsivõimet. See aga viiks töökohtade vähenemiseni," märkis Hansson.

Euroala tervikuna on Hanssoni sõnul tugev ja konkurentsivõimeline. "Kriisi ajal tehtud pingutused Euroopas riikide rahanduse kordaseadmisel avalduvad järjest selgemini paranevas konkurentsivõimes ning kestlikumas kasvus. Tasakaalustamatused on vähenemas ka euroala siseselt."

Hanssoni hinnangul liigub euroala mõõduka positiivse majanduskasvu suunas madala inflatsiooni tingimustes, kuigi riskid on veel üleval. Selline keskkond loob Eestile eeldused suhteliselt kiireks kasvuks. „Stabiilne euroalast kiirem kasv oleks parem kui lühiajaline ja ülikiire laenamisele ehitatud kasv, mis viiks uute tasakaalustamisteni ja lõpuks uute tõsiste tagasilöökideni majanduses."