Ardo Hansson: Euroopa keskpangad võlakirjade ostuga kriisi leevendada ei saa
Euroopa Keskpanga presidendi Mario Draghi möödunud nädala sõnavõtt Londoni investeerimiskonverentsil on vallandanud jutud, et keskpank kavandab euro päästmiseks uut võlakirjade ostmise programmi ja kaalub isegi otsest rahatrükkimist või vähemalt langetab taas baasintressi.
„Euroopa Keskpanga nõukogu istungi päevakava ei ole avalik – ei ole kunagi olnud,” ei kinnita Eesti Panga president Ardo Hansson kuuldusi ega lükka neid ka ümber. Samuti ei luba EKP reeglid tal vahetult enne nõukogu istungit kommenteerida küsimust, kas keskpank peaks kriisi lahendamiseks astuma otsustavamaid samme, kui seni on tehtud.
Küll asetas Hansson end selge sõnaga sellesse leeri, kes on veendunud, et Euroopa Keskpangal ei ole mandaati hädas olevaid valitsusi otseselt rahastada. „Vastavalt EL-i toimimise lepingule on Euroopa Keskpangal ja liikmesriikide keskpankadel keelatud valitsuse otsene rahastamine,” ütles Hansson.
Ka Andres Tupits, Estonian Business Schooli dotsent, kes aastail 2003–2010 töötas Euroopa Keskpanga õigusnõunikuna, ei usu, et Euroopa Keskpank muutub euroala valitsustele viimase võimaluse laenuandjaks, nagu lennukamad oletused visandavad. „Esiteks keelavad sellise tegevuse Euroopa Liidu aluslepingud ning teiseks on euroala valitsustele viimase võimaluse laenuandja roll juba omistatud EFSF-ile ja ESM-ile ning kuhugi pole kadunud IMF. Kui lisaks neile võtaks sellise rolli endale Euroopa Keskpank, siis ei oleks tal enam võimalik säilitada hindade stabiilsust, mis on aga Euroopa Keskpanga esmane eesmärk,” selgitas Tupits.
Järelevalve ei toimi
Tupits ütles, et Draghi sõnavõtust noppisid paljud kommentaatorid üles ainult riigivõlakirjade ostu teema, kuid jätsid tähelepanuta muud selgitused. Tupits peab olulisemaks Draghi kriitikat mittetoimiva pankadevahelise rahaturu ja rahvuslike pangajärelevalvete tegevuse kohta.
„Draghi esinemisest võib välja lugeda taotlust kasutada keskpangas ellu kutsutavat krediidiasutuste järelevalve funktsiooni piiriülese rahaturu aktiveerimiseks ning innustada panku üksteisele laenama olukorras, kus Euroopa Keskpank oma tegevusega hoiab laenamise tagatiseks kasutatavate võlakirjade turu stabiilsena,” ütles Tupits.
Osa kommentaatoreid arvab, et Draghi sõnavõtt oli bluff, rahustamaks finantsturge 12. septembrini, mil Saksa konstitutsioonikohus teeb otsuse Euroopa Stabiilsusmehhanismi (ESM) õiguspärasuse kohta. Kui konstitutsioonikohus peab ESM-i lubatavaks, võiksid keskpankurid kergemalt hingata, sest euroala valitsuste viimase võimaluse laenuandja roll jääks ESM-i kanda.
Saksa ajakiri Der Spiegel kirjutas, et Draghi remark, millest võis välja lugeda, nagu oleks Euroopa Keskpank valmis hakkama otse ostma euroala valitsuste võlakirju, ei tugine ühelegi otsusele ja „isegi Euroopa Keskpanga nõukogu liikmed möönsid, et nad ei ole sellistest plaanidest midagi kuulnud”.
Der Spiegel lisab, et paljud Euroopa keskpangad – Saksamaa, Hollandi, Belgia ja Soome oma – on viimastel kuudel väga selgelt väljendanud oma vastuseisu uutele võlakirjaostudele. „See on Draghi päästeidee traagiline külg: mis on mõeldud rahaliidu koos hoidmiseks, võib seda tegelikult veelgi enam lõhestada.”
Eelmisel EKP nõukogu istungil, mis toimus 5. juulil, otsustasid euroala keskpankurid langetada euro baasintressi 1,00 protsendilt 0,75 protsendini.
