"Kuidas see täpselt seal laua taga toimis, on nüüd minevik. Valdav enamus kolleege otsustasid, et kui midagi ei tee, kaasnevad sellega teatud riskid, ning kui sa midagi teed, siis on ka sellega seotud teatud riskid. Kaaludes neid [riske] otsustati, et võiks siiski midagi teha," rääkis Hansson ERR-i raadiouudistele.

"Kui vaadata plusspooli, siis me tahame inflatsiooni natukene tõsta. Teised tavalised instrumendid on juba ära kasutatud ja kui vaadata spektrit, et mida võiks veel teha, siis see meede oli selline, millel võiks olla mingisugust mõju," ütles ta.

"Sellega võivad kaasneda teatud finantsriskid ning riskid ka finantsstabiilsusele, aga pole ühtegi sellist meedet, mis oleks ainult plusspoolega," märkis Hansson.

Keskpanga juht Mario Draghi teatas eile pärastlõunal peetud pressikonverentsil, et värske plaan näeb ette iga kuu 60 miljardi euro suuruseid riikide võlakirjade oste. Sellega alustatakse juba märtsikuust ning kestab kuni 2016. aasta septembrini. See tähendab üle 1,1 triljoni euro kulutamist võlakirjadele, mis on euroala ajaloos märkimisväärne sündmus.

Otsus ületas ka turgude ootusi, sest varasemalt prognoositi, et tugiostuprogramm võib küündida triljoni euroni ja räägiti 50 miljardist eurost kuus.

Lihtsustatult öeldes trükib Euroopa Keskpank raha juurde, et osta võlakirju. Sellega alandatakse omakorda intressitasemeid ning tarbimine koos Euroopa majandusega peaks kasvama hakkama.

Euro kurss on dollari suhtes kukkunud mõne hetkega 1,2 protsendi võrra ehk 1,1469 dollarini.

Küll aga jättis keskpank intressid muutmata. Põhiliste refinantseerimisoperatsioonide pakkumisintressi alammäär on 0,05%, laenamise püsivõimaluse intressimäär 0,30% ning hoiustamise püsivõimaluse intressimäär -0,20%.