Ardo Ojasalu: iga krediidiotsus ei ole juhi ülesanne
Kui väiksemates ettevõtetes tegeleb krediidiotsustega endiselt juht isiklikult, siis veidi suuremates firmades on hakatud otsustusõigust rohkem delegeerima – raamatupidajatele ja müügispetsialistidele. Juhtimisnõustaja ja IMG Konsultant AS-i juhatuse esimees Ardo Ojasalu sõnul on see tendents osa laiemast muutusest.
“Ärijuhtimise struktuur kujuneb Eestis välja ja juhid saavad aru, et kõik tehnilist laadi ülesanded on võimalik delegeerida alluvatele,” kommenteeris Ojasalu Krediidiinfo blogis Eesti ettevõtete krediidipoliitika turu-uuringut.
“Juhi ülesanne on eelkõige algatada uuendusi, vastutada protsesside eest, mis on kriitilised, suhelda klientidega käibe suurendamiseks. Kui krediidipoliitika on vastu võetud, siis selle raames otsuste tegemine on rohkem alluvate kui juhi ülesanne,” tõdes konsultant.
Ojasalu sõnul on ettevõttel oluline läbimõeldud krediidipoliitika välja töötada hetkest, kui juht enam ainuisikuliselt krediidiotsuseid ei tee ehk kui võetakse tööle müügimees, kliendihaldur või arvete laekumisi kontrolliv raamatupidaja. Teisalt võib otsuste järjepidevuse huvides reeglid kirja panna ka ühemehe-ettevõte.
“Esmalt on vaja vastu võtta krediidipoliitika või protseduur, mille raames saab äriühingus tegutseda, seejärel peab olema määratud kindel vastutus müügimeestele, sest lihtne on müüa siis, kui ostjale saab pakkuda lõpmatult pikka maksetähtaega,” selgitas Ojasalu, kuidas krediidijuhtimist süsteemseks muuta. Juhtimiskonsultandi sõnul peab äriühingus olema järjepidev aruandlus raamatupidamisest juhatusele, kus on vajaliku üksikasjalikkusega näidatud krediidijuhtimise seis.
Krediidipoliitika värske uuringu põhjal võib täheldada muutusi võlgade menetlemises. Üheks selliseks on tõsiasi, et ettevõtted otsivad järjest rohkem abi õigusbüroodelt. Kui aasta tagasi kasutas neid 14 protsenti, siis nüüd 22 protsenti vastanud ettevõtetest. Samuti kasutatakse varasemast rohkem maksekäsu kiirmenetlust.
Advokaadibüroo Sorainen partneri Carri Ginteri sõnul on selle tendentsi põhjuseks, et maksekäsu kiirmenetlusest on kujunenud igati praktiline tööriist. Ka Sorainen kasutab seda võlgade kättesaamiseks.
„Maksekäskude ja õigusbüroode suurem osakaal võlanõuetes on normaalne,“ märkis Ginter. „Tihti on nõuded üsna väiksed, mistõttu on madal kulu klientidele tihti olulisim faktor.“
