Kinnisvarabuumi ajal eluaseme soetanud võivad silmitsi seista asjaoluga, et arendaja pankrotistudes tuleb ehitusgarantiist suu puhtaks pühkida. Kliendil on pankrotiprotsessi kaudu õigus ehitusgarantii alane nõue esitada, kuid kas sellest kasu on, on küsitav.

„Siiani pole ma näinud ühtegi arendust, mille lõppedes oleks ettevõtjad, kes raskustes on, midagi korrastama hakanud,“ ütles arileht.ee-le Uus Maa Kinnisvarabüroo korterite osakonna juhataja Elari Tamm.

Kui praegu muutuvad maksejõuetuks mõned üksikud arendajad, siis tegemist on tõusva trendiga.

„Julgen väita, et protsent on kasvutrendis ning kui hetkel on ehk mõni protsent, siis kevadel näeme numbriks kuni kümme protsenti,“ rääkis Tamm.

Enamjaolt on raskustes need arendajad, kes maksid arenduse eest kallist hinda ning jäid objektide realiseerimisega hiljaks.

„Võlla lähevad ikka väikesed ettevõtted, kellel kapital väike ja rahavoogude lõppemisel või aeglustumisel pole enam põhjast midagi kraapida,“ ütles Tamm.

Kui pankrotistub ehitusettevõte, jääb ehitusgarantii eest vastutavaks endiselt arendaja.

„Ehituse töövõtulepinguga kannab garantiivastutust ehitusettevõtja,“ ütles ehitusettevõtjate liidu tegevdirektori Indrek Peterson.

„Kui ettevõte läheb pankrotti, saab teiste võlausaldajate kõrval esitada nõude kahjude hüvitamiseks ka tellija.“

1Parnter Kinnisvara tegevjuhi Martin Vahteri sõnul võib inimesi vahel segadusse ajada asjaolu, et ehitaja ja arendaja on tihti ühes ja samas isikus. Tuntud suurarendajad ja ehitusfirmad on näiteks Merko Ehitus, YIT Ehitus ning Koger ja Partnerid.

Suurte arendusfirmade garantii on tema sõnul väiksemate arendajate kõrval kindlam. "Ostjate jaoks üha määravamaks kinnisvaraarendaja ajalugu ja nende poolt varem tehtud tööd," ütles Vahter.

Vahter juhtis tähelepanu sellele, et inimesed kraaklevad tihti asjade kallal, mida nad näevad ja millest aru saavad, kuid pisivigadest olulisemad on konstruktsioonivead.

„Praod ja kriimustused tulevad nii või teisiti. Palju hullemad on konstruktsioonivead, mis ei paista esialgu välja ja tulevad ilmsiks alles mõni aeg hiljem, mil segub, et kasutatud on näiteks valesid materjale,“ rääkis Vahter.

Pahatihti jäävad ehitusvead Vahteri sõnul inimeste endi kanda seetõttu, et neil pole näiteks vihma läbi laskva katuse pärast lihtsalt aega kuid või aastaid kohtus käia.

Vahteri sõnul müüvad arendajad kinnisvaraobjekte juba kohati omahinnast madalama hinnaga. Hinnad on muutunud nii odavaks, et valmis maja soetamine tuleb tunduvalt soodsam, kui ise ehitada. Kui soetatav maja on väikeste defektidega, siis isegi kui need defektid tuleb omal käel parandada, on ostja hinnas siiski võitnud.

Fakte ja soovitusi:

* Uus Maa Kinnisvarabüroo korterite osakonna juhataja Elari Tamme sõnul teevad targasti need, kes ostavad korteri või maja arendusse, kus ehitajaks on suurem ettevõtte. Mööda külgi ei jookse maha väike taustauuring.

* Ostuhetkel võib küsida garantiid otse ehitajalt. Garantii loovutatakse ostjale notari juuresolekul ja eelnevalt peab see olema ehitusfirmaga kokku lepitud.

* Ehitusettevõtjate liidu tegevdirektori Indrek Peterson juhib aga tähelepanu, et kui arendaja kaasab ehitaja lepingusse, võib peagi hakata ootama arendaja pankrotti.

* Uuele eluasemele kehtib ehitusgarantii reeglina kaks aastat.

* Krediidiinfo andmetel suurenes 2008. aasta esimesel poolaastal maksehäiretega ehitusettevõtete arv eelmise aasta sama ajaga võrreldes 72,3 protsenti. Maksehäireid esines 658 ettevõttel, mis moodustas 11,8 protsenti kõigist ehitusettevõtetest. Maksehäiretega kinnisvaraettevõtteid oli juurde tulnud 50,3 protsendi ulatuses ning need 747 ettevõtet moodustasid 4,3 protsenti kõigist kinnisvaraettevõtetest.