Arengufond: puhaste energiate innovatsioon pesitseb väikestes riikides

Arengufondi arenguseire divisjoni juht Kitty Kubo kirjutab fondi blogis Fututuba, et puhaste energiate innovatsioon pesitseb väikestes riikides.

Järgneb Kitty Kubo blogipostitus:

Lahenduste otsingud keskkonna- ja ressursinappuse hädadele on hoogu andnud puhaste tehnoloogiate (ingl k cleantech) arendamisele. Tulevikumärgid näitavad, et see hoog ei rauge niipea. Kuid väljakutsete mõõtkava arvestades pelgalt tänaste tehnoloogiate edasiarendusest ei piisa - vaja on revolutsioonilisi, olulist muutust toovaid lahendusi.

Suur osa sellisest murrangulisest innovatsioonist sünnib tehnoloogiapõhises uusettevõtluses. Nõustamisfirma Global Cleantech Group koostatud raport „Coming Clean: The Global Cleantech Innovation Index 2012” (Puhastumine: globaalnecleantech innovatsiooni indeks 2012) keskendub alustavatele cleantech ettevõtetele ning reastab riigid selliste firmade loomise ja globaalseks äriks vormimise tulevikupotentsiaali alusel.

Loomulikult pungub selliseid ettevõtteid enim Ameerika Ühendriikidest. Kui aga võtta arvesse majanduse suurust, mida antud raport tegi, muutub pilt oluliselt ja tippu tõusevad väikesed innovatsioonipõhise majandusega riigid.

Tulevikukindel kasvuala

Cleantech – lai ampluaa innovatiivseid tooteid-teenuseid, mis on korraga nii majanduslikult tulusad kui ka positiivse keskkonnamõjuga – on kriisis hästi vastu pidanud ja üks kindlamatest tuleviku kasvualadest. Kuigi finantskriis ei jätnudcleantech'i puutumata, pidas see tagasilöökidele oluliselt paremini vastu kui näiteks traditsiooniline õli-ja gaasitööstus (aastatel 2008-2009 kukkusid investeeringud vastavalt -6,6% ja -19%). 

Cleantech’i sees omakorda domineerivad energiatehnoloogiad – näiteks 2010. aastal liikus sinna 70% riskikapitali cleantech investeeringutest. Puhaste energiatehnoloogiate turg kasvas aastatel 2008-2010 31% aastas, saavutades mahuks 179 miljardit eurot. Suurimat turuosa omab tuuleenergia (30%), samas kiireimat kasvu (pea 100% aastas) on näidanud turust 24% moodustav päikeseenergia ja kolmandal kohal on viiendiku turust hõlvanud biomass.

Alustavatesse cleantech ettevõtetesse on möödunud nelja aasta jooksul investeeritud riskikapitali kogumahus 30 miljardit USA dollarit. Viimase aja trendid näitavad riskikapitalistide huvi koondumist päikese (loe ka Fututoa lugu päikeseenergia tulevikust), energiaefektiivsuse ja transpordi valdkonda.

Riskikapitali investeeringud cleantech’i on taas tõusuteel, kuid senine tipp - 2008. aasta 9,5 miljardit USA dollarit - on jäänud veel ületamata (allikas: The Global Cleantech Innovation Index 2012)

Läbimurrete taimelavaks on väikesed innovatsiooniriigid 

Nii nagu keskkonnaprobleemid on üleilmsed, on ka cleantech innovatsioon oma olemuselt globaalne ja uusi lahendusi on tärkamas kõikjal maailmas. Põhja-Ameerika ja Lääne-Euroopa panused on täna veel suurimad, aga Aasia on ka sel alal senistele liidritele kandadele astumas.

Maailma cleantech innovatsiooni edetabeli tipus troonib Taani. Seda tänu oma unikaalsele kombinatsioonile riigi sihipärasest cleantech’i toetavast poliitikast ja keskkonnast ning selle tõhususe tõendusena eksisteerivatest reaalsetest cleantechettevõtetest - nii uutest tärkavatest kui ka juba globaalset edu ja mastaapi saavutanutest. Eriti paistab see silma tuuleenergeetikas, nt Vestase areng väikesest innovatiivsest firmast multinatsionaalseks korporatsiooniks, mis täna müüb üle 5 GW turbiine aastas ja omab viiendikku maailmaturust.

Teised Põhjamaad, Rootsi ja Soome, kes on edetabelis vastavalt kolmandal ja neljandal kohal, jagavad tugevuste osas Taaniga sarnast mustrit, kuid neil jääb vajaka võimest oma heas keskkonnas hoogsalt punguvaid cleantech innovatsioone üleilmselt edukaks äriks kasvatada. Sama probleemi näevad raporti autorid ka edetabelis viiendal kohal oleval USA-l.

Start-up nation Iisrael hoiab edetabelis väärikat teist kohta - riigi suurust ja innovatsiooni sisenditesse panustatavat ressursi arvestades on seal pretsedenditult palju uusi innovaatilisi cleantech ettevõtteid. Iisraelis on SKP kohta enim Global Cleantech 100 ettevõtteid ja cleantech riskikapitali kontsentratsioonilt (0,03% SKP-st) ollakse maailmas teised. Iisrael on eriti tugev veetehnoloogiates; puhaste tehnoloogiate arengule tuleb kasuks tugev kaitsetööstus. Aga ka neil on kohti, kust king pigistab. Näiteks innovaatiliste alustavate ettevõtete potentsiaali üleilmseks äriks pööramisel - oma turg on selle toetamiseks väike ja maailma minna aitavat laienemiskapitali napib.

Aasia suured – India ja Hiina – jäid sellest esikümnest seekord veel välja, olles vastavalt 12. ja 13. kohal, kuid mõlemad omavad tugevat potentsiaali oma positsiooni parandamiseks lähiaastatel. Majanduste suuruste kohta on neis riikides innovatiivseid alustavaid cleantech ettevõtteid veel tagasihoidlikult, kuid tugevad puhaste tehnoloogiate tootmiskeskused koos riigi toetava poliitika, investeerimisalti erakapitali ja suure siseturuga pakuvad innovatsiooni kasvuks head kasvupinnast.

Eesti nagu ka teiste Balti riikide, Küprose, Sloveenia, Malta ja Luksemburgi kohal on maailma cleantech innovatsiooni kaardil hall ala – analüüsist välja jäämise põhjuseks on andmete puudumine.

Globaalseteks cleantech innovatsiooni liidriteks on väikesed innovatsioonipõhised riigid (allikas: The Global Cleantech Innovation Index 2012)

Mida külvad, seda lõikad

Cleantech kui perspektiivne kasvuala sisaldub paljude riikide majanduse ja töökohtade turgutamise plaanides. Raportist järeldub, et cleantech innovatsiooni märkimisväärseid panuseid teinud riikidele on see uute innovatsioonide ning ettevõtete näol igati ära tasunud. See leid valideerib riikide tehtud valikut ja julgustab aktiivset lähenemist cleantech’i edendamises jätkama.

Eestit üleilmne raport küll ei kata, kuid aimu meie roheinnovatsiooni võimekusest saab näiteks Euroopa Liidu öko-innovatsiooni edetabelist  (ingl k Eco-Innovation Scoreboard). Kuigi kahe indeksi fookus ja koostamise metoodika on mõnevõrra erinevad, ei ole see liidergruppi mõjutanud - mõlema pingerea tipus vahetavad omavahel kohti samad riigid: Soome, Rootsi, Taani. Eesti koht Euroopa pingerea tagumises otsas teeb meile mitte ainult põhjanaabritele vaid isegi Euroopa keskmisele järele jõudmise ambitsioonikaks eesmärgiks.

Eesti Euroopas öko-innovatsiooniga silma ei paista (allikas: EU-27 Eco-Innovation Scoreboard 2011)

Möödunud aastal läbiviidud Eesti cleantech ettevõete kaardistus näitas, et puhaste tehnoloogiate arendusega tegeletakse Eestis küll laial rindel, kuid alakriitilises mahus. Tärkavate arenduste arvestatavaks äriks kasvatamine on alles lapsekingades. Et see juhtuks on vaja fokusseeritud tegutsemist mitmel rindel nii riigi kui ka ettevõtete poolt.

Mida siis täpsemalt teha tuleks? Cleantech tööstuse arendamises edu saavutanud riikide kogemust analüüsinud konsultatsioonifirma Roland Bergeri raportist „Clean Economy, Living Planet“ leiab alustuseks sellise lihtsa retsepti, mis mõeldud riikidele:

• Käivitada tehnoloogiaprogrammid valitud tehnoloogiate arenduseks, mis kataksid kogu ahela uuringutest kuni demonstratsioonini.
• Julgustada keskpankade poolt „puhaste“ investeeringute tegemist läbi CO2 riski sisseviimise finantsmudelitesse. Suurendada riskikapitali pakkumist cleantechettevõtetele seemnefaasis. 
• Luua tugev koduturg cleantech rakendustele valitsuse, ettevõtete ja eraisikute ostuotsuseid mõjutades, nt läbi riigihangete või maksustamise.

Samas hoiatab prominentne cleantech investor Khoshla Ventures ettevõtteid heldekäelise riigi abi eest: „Riiklikud toetused parandavad küll rahavoogu, kuid ei loo turgu ega ehita üles sinu äri. Toode peab olema hinna poolest konkurentsivõimeline ka ilma subsiidiumiteta“.