Arengufond soovitab Eestile eksperimenteerivat majanduspoliitikat
"Eksperimenteeriva majanduspoliitika raames panustaks avalik sektor fookusvaldkondade väljaarendamisele, õppides selleks koos erasektoriga, mida on vaja teha, ning katsetades poliitikakujundamisel uusi kompleksseid lahendusi," leiab uuring.
Eestil on eksperimenteeriva majanduspoliitika rakendamisel võimalusi tõusta edukate riikide sekka ning selleks saame õppida lisaks teoreetikutele mitmetelt uutlaadi majanduspoliitika põhimõtteid maailmas rakendavatelt riikidelt, seisab uues uuringus.
"Suurepäraste makromajanduslike üldnäitajate (riigieelarve tasakaal, madal riigivõlg) kõrval on Eestil endiselt murekohti: silma torkavad jätkuvalt suur tööpuudus, madalad palgad ning SKP vähene konvergents muu Euroopaga. Eesti SKP inimese kohta on 64% EL 27 keskmisest ja Eestis on reaalpalk viimased kaks aastat järjest langenud, moodustades vaid 30% EL 15 keskmisest," mainib Mürk ning lisab, et maailmamajandust tabanud kriisi valguses on Eestis üha enam märgata ootust sisuliste muutuste järele, mis tagaksid kokkuvõttes majanduse struktuurse arengu.
"Teatud tempoga see protsess Eestis toimub ning majanduses on signaale uute kasvualade algetest. Eesti majandus vajab aga elatustaseme tõusuks kiiremat struktuurimuutust ning see nõuab riigilt uute kasvualade tekkele kaasaitamist. Praegune majanduspoliitika toetab ettevõtteid (EAS toetusskeemide abil) väga üldiselt, korraldades avalikke taotlusvoorusid, mille eesmärk on näiteks laiemalt innovatsiooni või välisturunduse tõus. Selline lähenemine ei soosi uute kasvualade tekkimist, sest paljudel tuleviku kasvualadel puudub toetusskeemide rakendamiseks piisavalt võimekas ettevõtjaskond. See kõik on viinud olukorrani, kus Eesti majanduspoliitika tulemuslikkuse kohta on olnud lisaks kiitusele ka palju kriitikat," mainis Mürk..
Samuti on viidatud uuringus, et Eesti innovatsioonipoliitika elluviimine on puudulik, killustatud ja ebapiisavalt koordineeritud.
"Lahenduseks on näiteks OECD analüütikud pakkunud, et Eesti-sugusele väikeriigile on riigivalitsemisestarvis rohkem nn rätsepatööd; copypaste-meetod ehk teiste riikide poliitikameetmete vormiline jäljendamine ei aita. Samas ei piisa ka üldisest horisontaalsest majanduspoliitikast. Rätsepatöö tulemusena on tarvilik jõuda majanduspoliitikas fookuste seadmiseni, et uue kasvu allikad saaksid piisavalt välja areneda," kirjutab ekspert.
Ettevõtete arenguks eelduste väljakujundamisel on vaja probleemikeskset lähenemist. "Loota ei saa, et kusagil on olemas mõni universaalne majanduspoliitika retsept, mis sobib rakendamiseks erinevates olukordades. See tähendab vajadust eksperimenteerimise järele, sest fokuseerides mingile kasvupotentsiaaliga valdkonnale ei ole tulemused ette määratud: vajalikud lahenduskäigud
ja tegevused tuleb luua alles poliitika elluviimise käigus," lisab Mürk.
