Siis oli arestitud pea 89 000 isiku tagastatav tulumaks summas 210 miljonit eurot, millest aga kohtutäiturid said reaalselt kätte vaid kolm miljonit. Seda oli kogu üleval olevate võlgade seas napilt 1,4 protsenti.

Kohtutäitur Mati Kadaku sõnul on niivõrd väikese summa võlgnikelt kättesaamine ootuspärane. „Tulumaksutagastus on üks nõude liik, samasugune, nagu on pangaarve, töötasu või muu selline. Kui sealt ikkagi rohkem võtta pole, siis pole,” ütles Kadak. Kui eelmisest aastast jäi pärast tagastusi veel õhku 207 miljoni euro väärtuses võlgu, siis kinnitas Kadak, et neid üritatakse lihtsalt mõnel teisel moel kätte saada. Põhjus, miks võlgnike arv iga aastaga aina suureneb, on Kadaku arvates aga enamasti üks – raske majandusolukord.

Maksuvõlad esimesena

Maksu- ja tolliameti (MTA) pressiesindaja Anne Osveti sõnul saavad kohtutäiturid vähe võlgu kätte ka sellepärast, et algul peavad olema deklareerijal tasutud võlad maksuametile ja alles siis lähevad käiku kohtutäiturite nõuded. „Inimestel, kes on jäänud võlgu, ei maksa kiiret tagastust loota, sest MTA hakkab nende deklaratsioone läbi vaatama alles aprillikuus. Siis on näha, kas nad on meile võlgu näiteks maamaksu eest või on neil muud võlad või intressid. Kui nii on, võtab MTA algul oma võlad ära ja alles siis saavad kohtutäiturid hakata tegelema oma nõuetega,” rääkis Osvet.

Nõudeid on varasema aastaga võrreldes aga arvuliselt vähemaks jäänud. Kui 2010. aastal oli neid 390 000, siis 2011. aastal 377 000. Anne Osvet selgitas, et nõuete arv tähendab seda, et näiteks ühe isiku tagastatavale tulumaksule on aresti peale pannud kolm kohtutäiturit. „Seda, miks summa on vähenenud, ei oska kommenteerida, sest me ei tea, kas sisse nõutakse nt liiklustrahvi või SMS-laenu või hoopis mobiiltelefoni arvet,” rääkis Osvet.