Argentina kriis ähvardab maailma
Umbes 30 miljoni elanikuga Argentina välisvõlg ulatub 2360 miljardi Eesti kroonini, mis moodustab poole tema sisemajanduse kogutoodangust.
Argentina kriis teravnes järsku läinud teisipäeval, kui 14 protsendilise intressiga riigi võlakirjad ei läinud kaubaks. Sel puhul tunnistas riigi majandusminister Domingo Cavallo, et Argentinal on võimatu saada uusi laene. Kohe läksid maailma investeerimisturgudel liikvele kuuldused, et Argentina ei suuda ilma uute laenudeta seniste võlgadega toime tulla ja võib kuulutada nende tasumisele moratooriumi, nagu tegi Venemaa 1998. aastal.
See tähendaks paanikat maailma investeerimisturgudel, kerkiksid intressid ning algaks raha väljatõmbamine ka teistelt arenevatelt turgudelt. Löögi alla satuksid nii nende võlakirjad, aktsiad kui ka valuutakursid.
Argentina teiseks võimaluseks on lõpetada kümme aastat kestnud valuutakomitee süsteem, siduda peeso USA dollarist lahti ja see devalveerida. See tähendaks konkurentsivõime paranemist, kuid sisemine kriis esialgu paratamatult koguks jõudu ning põhiliselt dollarites tehtud võlad kallineksid veelgi.
Argentina ja Türgi kriis on seni muule maailmale suhteliselt vähe mõju avaldanud, aga nüüd hoiatab investeerimispank Lehman Brothers, et Argentina toimel rahvusvaheliste laenude pidurdumine tabaks kohe valusalt raskustes olevat Türgit, ning üheskoos võimendaksid ja laiendaksid nad laenukriisi Ladina-Ameerikas, Aasias, Kesk- ja Ida-Euroopas.
Juba on märgata, et investorid on hakanud kasvavas mahus müüma Ladina-Ameerika riikide, LAVi, Türgi, Singapuri, Taiwani jt võlakirju. Samuti on tekkinud surve Poola zlotile ja Ungari forintile. Zlott on nädalaga nõrgenenud euro suhtes 10 protsenti ja forint 5 protsenti.
Analüütikud rõhutavad, et kui 1997.-1998. a aitas maailmamajanduse soodne seis arenevaid riike kriisist kiiresti jagu saada, sest nõudlus nende ekspordi järele püsis hea, siis nüüd on olukord märksa kehvem.
