Eesti Arhitektide liidu (EAL) aseesimees Margus Koot ütles ETAle, et autoripoolne järelevalve ehitamise üle on seaduseelnõust välja jäetud, mis ei ole kooskõlas autoriõiguse seadusega ega taga kvaliteetset ruumilist keskkonda.

Teise etteheitena uuele eelnõule tõi Koot välja litsentseerimise ja registreerimise süsteemi lõdvenemise, mis tähendab tema sõnul, et peaaegu iga inimene võib maju projekteerida. "Kui arstide jaoks kehtiks sama lõtv süsteem, siis mina arsti juurde minna ei julgeks," ütles Koot.

Uue seaduse kohaselt peab ehituses tegutsemiseks olema ettevõtja palgal vähemalt üks vastava ala kõrgharidusega ja oma alal mitu aastat tegutsenud spetsialist. See nõue ei ole Kooti sõnul piisav ehitiste ohutuse ja kvaliteedi tagatis.

Seni oli Kooti sõnul nõutav arhitektide liidu liikme osalus või arhitektide liidu soovitatud eksperdi osalus ehitusettevõttes. Ka see on tema sõnul nõrk ekspertide sõel, aga siiski parem kui uue seaduseelnõu nõue.

Nende ja teiste väiksemate ebakohtade pärast seaduseelnõus distantseerib EAL end ehitusseaduse eelnõust ja palub EALi poolt seaduseelnõu töögruppides osalenud arhitekte mitte käsitleda käesoleva seaduse kaasautoritena.

EALi esimees Kalle Vellevoog ütles ETAle, et EAL on majandusministeeriumi tähelepanu korduvalt probleemidele seaduseelnõus juhtinud, aga majandusministeerium pole arhitektide liidule vastanud.

"Kuigi meie seaduseelnõu töögruppides osalenud arhitektid on kõik seaduseelnõu vastu sellisel kujul protestinud, esitab majandusministeerium neid jätkuvalt kaasautoritena, mis on selge valskus," ütles Vellevoog.

Valitsus saatis uue ehitusseaduse eelnõu Riigikokku teisipäeval.