Karakovis asuv Gregi-nimeline kirjastus müüb spikerdamisele ahvatlevaid abivahendeid avalikult ning häbi tundmata. Imepisikeses kirjas ja varrukasse pistetavad teatmikud pole nende tootevalikuks kaugeltki mitte juhuslikud. Lisaks spikker-raamatule müüb firma veel lahtirullitava sisuga pastakaid ning muid kirjutusvahendeid, mis võlupliiatsit kasutades paberilehe täiesti valgena lasevad paista, kuid ülevärvimisel siiski teksti edasi annavad ning mõne aja pärast selle taas nähtamatuks muudavad. Kõige kavalam ning modernsem leiutis on aga sootuks ultravioletse tindiga pliiats, mille otsas olev valguskeha muudab nähtamatu teksti vajadusel silmale loetavaks. Pealtnäha tavalisest kirjutusvahendist saab seega vajalik abimees.

Üldjuhul pole spikerdamine ju midagi enneolematut. Seda tehakse ilmselgelt igas maailma otsas, kus vildakas haridussüsteem selleks võimaluse annab. Ja eriti Poolas! Majandusajakirja The Economist Kesk- ja Ida-Euroopa korrespondent Edward Lucas näeb sellise äri põhjusena eelkõige Poola kummalist taotlust mõtlemisvõime arendamise asemel mälumängureid kasvatada. Mehe pisike kontrolltest viis ta Poola-Tšehhi piiril asuvasse keskkooli, kus osa õpilasi geograafia kontrolltööle suundus. Ajakirjaniku palvel oma spikreid demonstreerinud koolilapsed presenteerisid õlgu kehitades erinevatele paberitele kogutud fakte, mille põhjalikkus nii mõnedki jahmatama paneb. Õpilased olid valmistunud vastama küsimustele nagu Aafrika suurim järv ning selle maht kuupmeetrites, rahvaarv Bogatas jne.

Lihtsa eksperimendi lõpptulemusena nentis Lucas, et maast madalast sisse juurdunud pisikesed pettused nagu spikerdamine võivad täiskasvanuna inimesele elust vale reaalsuspildi ja karistamatuse tunde tekitada.