Tegemist pole kaugeltki mitte õnnetu katsetusega kitsas äris kuidagi toime tulla, vaid äri on edukalt õitsenud 1990. aastast.

Erinevalt tavakodanikest, kes oma vana jalgratta metalli kokkuostu jätavad või halvimal juhul kuuri roostetama unustavad, kasutab disainer rattalt lahti moneeritud detaile mööbli tegemiseks. Rattaraam, lenkstang ning kõikvõimalikud muud osad on osavale vaatajale mööblidetailides igati ära tuntavad. Disaini õppinud Andy Greggi fantaasia ei piirdu jalgratta küljest saadud vanaraua mööbliks nikerdamisega. Vajadusel kaasatakse loomisprotsessi hõlbustamiseks suuremaid ja väiksemaid detaile ka näiteks autotööstusest. Firma kodulehelt võib leida auto küljeklaasist meisterdatud ja rattast leitud elementidele püstitatud klaaslaudu, turvavööde materjalist lapitud toolipõhjasid ja paljusid teisi pisidetaile, mida erinevatest liikumisvahenditest kokku võib kombineerida. Koostismaterjalidena kasutab autor ka nahka, kummi, vinüüli ja akrüüli.

Tooraine päritolu arvestades üllatavalt kobeda väljanägemisega lauad, toolid, riiulid ja mitmesugused aksessuaarid on tänu internetiajastule kättesaadavad kogu maailmas. Lisaks internetikaubamajale müüb ning eksponeerib rattafännist mööblimeister oma toodangut ka mitmetes rattapoodides alates USA-st ja lõpetades näiteks Singapuriga. Toote sihtrühmadeks peab ameeriklase firma Bike Furniture Design nii tava- kui äriinimesi. Sobib ju firma mööbel nii teismelisele motohuvilisele kui ka baarisisustuseks tõeliste ratturite maailma. Ettevõtte loomingut peavad erinevad disainigurud omalaadseks saavutuseks. Idee on tähelepanu pälvinud ka rahvusvahelises meedias.

Toodangu maksumusest ettevõtte koduleht vaikib. Huvilisi julgustatakse personaalsele hinnapäringule.