ÄRILEHE FOTOD: Ajaloolise investeeringu kavandajad jäid jänni kõige olulisematele küsimustele vastamisega
Tallinnas toimunud pressiüritusel tutvustasid Aadu Polli ja Margus Kohava miljardi euro suuruse puidurafineerimistehase loomise ideed. Tegemist oleks läbi aegade suurima tööstusinvesteeringuga Eestis.
Esitatud küsimustele ei saanud mehed vastata, sest vastuseid veel lihtsalt ei ole. "Meil ei ole selge täpne mõju keskkonnale, majandusele ega ühikonnale. Kutsume üles kõiki sel teemal kaasa mõtlema," tõdes Margus Kohava, kelle kinnitusel on eesmärgiks saada keskkonna jaoks kõige parem lahendus.
Margus Kohava sõnul on investorid ette näinud, et miljardilise investeeringu kokku saamiseks on vaja kaasata rahvusvaheline pankade konsortsium, lisaks strateegiline investor ja kui vaja, siis veel ka finantsinvestor.
Oluline küsimus on, kust tulevad 200 oskustöölist, kui Eestis valitseb hetkel kvalifitseeritud tööjõu puudus. „Töötajad koolitatakse tehase ehitamise ajal kohapeal. Kui vaadata tööstusharu arengut, siis ei välista ka tippspetsialistide kohale toomist välismaalt. Samuti ei saa hetkel kinnitada, et tehas jääb Eesti investorite kätte,“ ütles Kohava.
Kohava sõnul on aeg küps, et metsandustööstus astuks otsustavaid samme ja tõsta taset kõrgemale. Seda toetab ka see, et tselluloosi ja teiste biotoodete nõudlus kasvad maailmaturul stabiilselt. „Kavandatav tootmismaht oleks 700 tuhat tonni tselluloosi või muid biotooteid. Sellega kasvaks rohelise energia toodang 34-35%. Kõik arvud on hinnangulised, sest kindlat kava pole veel paigas ja riigiametnikele pole veel avaldust esitatud.“
„Räägime praegu kavatsusest. Arusaadavalt on planeerimise protsess ajamahukas ja me usume, et see kestab kolm aastat. Meil ei ole valitud täpseid tehnoloogiaid ja tooteid. Me ei tea veel selgeid mõjusid keskkonnale, logistikale ja ühiskonnale. Sellega me hetkel hakkamegi tegelema,“ sõnas Kohava. „Meie eesmärk on, et tehas oleks kõige moodsam ja sobiks Eesti looduskeskkonda.“
Milline on suurim oht, et kavatsus jääb vaid kavatsuseks ning plaanitud investeringut ei tule? Polli sõnul võib see juhtuda, kui ei leita Eesti jaoks parimat lahendust ning kooskõla keskkonnaga.
„Toorainena kasutaks tehas 3 miljonit tihumeetrit puitu. Kui tänane eksport õnnestuks 100% suunata uude tehasesse, siis oleks puiduvarud kaetud oma toodanguga.“
Aadu Polli sõnul on suurim mõju Eesti majandusele see, et kogu toodangu lisandväärtus jääb riiki, mis tõstaks eskpordi väärtus 4-5 korda. „Tehase käivitamine suurendaks SKT-d 1,1-1,4%. Tehas saab olema pealinnast väljas ja kõik tehase töökohad tulevad ka Tallinnast välja.“
Võimalik asukoht
Polli sõnul on vaatluse all hetkel kogu Eesti territoorium. Vajalik on ligipääs kase,- männi ja kuusepuidule. Üks planeerimisprotsessi eesmärk on asukoht leida. „Projekti algatajad on valmis finantseerima projekti kuni uuringuetapi lõpuni. Lisaks projekti algatajatele on meeskonnas konsultandid.“
2019. aasta on kõige varasem aeg investeerimisotsuste tegemiseks. Tehase avamiseks kõige varasem aeg on aastal 2022.
Investorite gruppi kuuluvad Aimar Varula, Arvo Türner, Heiki Vahermets, Peedo Pihlak, Toomas Mets ja Virko Lepmets (OÜ Combiwood), Peeter Mänd (Ivard OÜ), Kaido Jõeleht (Kaamos Group), Jüri Külvik (Lemeks Grupp), Mati Polli (Tristafan OÜ) ja Tiit Nilson (Woodwell).
