ÄRILEHE FOTOD: Ärimees võitleb 10meetrise kallasraja nimel naabrist ettevõtjaga
Viimsi vallavalitsus eesotsas toonase vallajuhi Urmas Arumäega väljastas ärimees Peeter Möllitsa Rohuneeme teel asuvatele kinnistutele kaldakindlustuse ehitusloa juba 2006. aasta oktoobris.
Sama aasta augustist pärineb Eridan Grupis koostatud Suurevälja kaldakindlustuse ehk Möllitsa kinnistute esikiislahendus, millele on nõusoleku andnud Viimsi valla keskkonnakaitse inspektor Fred Anijärv.
"Kinnistu kaldaosa tormikahjustused on kohapeal fikseeritud. Nõus kalda taastamis- ning kindlustustöödega vastavalt taotlusele ning eskiis lahendile," kirjutas Anijärv. Eskiislahendi järgi võib graniitkividest kaldakindlustus kerkida merepinnast arvestades kuni kolme meetri kõrguseks.
2008. aasta augustis taotles Möllits tormikahjustuste likvideerimiseks ja kalda purunemise tõkestamiseks tehtavate tööde luba ka Harjumaa Keskkonnateenistusest. Poolteist nädalat hiljem sai ettevõtja Keskkonnateenistusest selle juhatajalt Jaan Pikkalt vastuse.
Pikka annab loa taotletud tööde tegemiseks järgmistel tingimustel: avariitööde teostamine ega tööde tulem ei tohi takistada kallasraja (10 meetrit tavalisest veepiirist) kasutamist ja tööde tulemusel ei tohi oluliselt muutuda antud piirkonna ranna looduslik ilme.
Peale selle peavad tööde tegija masinad ja seadmed olema tehniliselt korras ning juhul, kui tööde tegemise vältel tekib juhtumisi reostus, tuleb selle likvideerimisega koheselt alustada ning saasta levik tõkestada.
"Vesi viib meil igal aastal pinnast ära. Igal aastal tuleb meri kinnistule lähemale. Puude juured, mis varem olid mullas, on nüüd mullast väljas. Me jääme kaldakindlustusega enda kinnistu piiridesse. Me ei kavatse aeda ehitada ega veepiirini välja minna. Me ei kavatse ka kaldakindlustuse piire üheski suunas nihutada. Teeme kõik nii, nagu on ehitusloas ette nähtud. Piir algab sealt, kust on puude juured välja uhutud," kõneleb Möllits, lisades, "isegi, kui tõime 15 koormat kive kinnistule, kooskõlastasime selle keskkonnateenistusega."
Ettevõtja märgib, et tema naaber on agressiivne ja kaebab tema täiesti seadusliku tegevuse peale. "Eile (esmaspäeval – toim.) pidin talle politsei kutsuma, sest ta seisis traktoril, kivi käes ees – traktorist rääkis mulle, mind ei olnud parasjagu kohal –, ja traktorist ei julgenud enam tööd edasi teha. Helistasin siis Viimsi konstaablile. Politseinik läks kohale ja selgitas naabrile, et töid ei tohi takistada, sest kõik load on korras ja kehtivad. Seni, kuni ehitusluba kehtib, kuni seda ei ole peatatud, jätkub kaldakindlustuse rajamine," kinnitab Möllits.
Kevadeti, mil merevesi on märksa kõrgem kui keset kuuma suve, tõuseb ka Rohuneeme tee äärse mere tase 1-1,5 meetri võrra. Teisisõnu, kui enne Möllitsa kolme meetri kõrgusele kerkivat kaldakindlustust said rannas jalutajad suurema turnimiseta piki mereäärt käia, siis järgmisel kevadel – kui ärimees saab ikka kindlustuse valmis – peavad merenautlejad valima kas järsu kivist muhu otsa ronimise või jalgupidi merre astumise vahel. "Aga igal juhul saavad inimesed siit siis ka kõrge merevee taseme korral läbi," ei arva Möllits, et ta põhjustaks jalakäijatele ebamugavusi.
Ärimees Ardi Vigur ja tema abikaasa Annika Vigur on täiesti teist meelt. Nemad pöördusid ettevõtjast naabrimehe Peeter Möllitsa tegevuse peatamiseks Viimsi valda palgates ametnikega asjaajamise lihtsustamiseks appi Boreniuse advokaadibüroo.
"Rohuneeme tee 65 D ja E hoonestamata kinnistute omanik tegutseb väga kiiresti rajades just alates esmaspäevast väga mahukat niinimetatud kaldakindlustust ilma detailplaneeringuta. Talle on valla poolt antud ehitusluba, aga ilma detailplaneeringuta ja projektita. See luba on vaidlustatud ning asja menetlemine vallaga on pooleli. Hoolimata sellest on omanik asunud agaralt ja kiiresti tegutsema, püüdes ruttu kaldakindlustus valmis ehitada, kuna hiljem on kohtus juba raskem vaielda, mis oli ja mis on juurde tehtud," on Annika Vigur nördinud.
Järgnevalt saate vaadata fotosid Rohuneeme randa kerkivast kolme meetri kõrgusest rannakindlustusest:
