Eile saatis aga Nordea panga juht Gerd Müller kolleegidele kirja, milles avaldab ametiühingus toimuva üle hämmingut. "Ametiühinguliikumine on minu jaoks uus kogemus, kuid sellisena ma seda ette ei kujutanud. Näen ametiühingu usaldusisikute väga jõulist tegevust, mis minu arvates on üles ehitatud vastandumisele ja hirmutamisele," kirjutas Müller.

"Eesti panganduses ei ole täna kollektiivlepinguid, tegemist on avatud ja konkurentsivõimelise sektoriga, mis on kiires muutuses. Sektori palgad on olnud alati turu kõrgemate hulgas. Nordea töötingimused, tasu ja soodustused on sellega vastavuses."

Mülleri sõnul ei saa nad vastu tulla nõudmistele nagu ületunnitöö eest kahekordse tasu kehtestamine või usaldusisikute koondamisel 36 kuupalga maksmine ja palju muud. Läbirääkimised katkestati ühtlasi ka põhjendusel, et praegu sõlmitavad kokkulepped peaks üle viima loomisel oleva DnB ja Nordea ühendpanga töösse ja just seepärast tahab pank pigem läbirääkimisi jätkata ja kokkuleppeni jõuda juba uue ühendpangana.

Enne jõule, 19.detsembril andsid Nordea Eesti usaldusisikud Stockholmis omanikfirma juhatusele üle petitsiooni, kuhu oli alla kirjutanud 70% Eesti filiaali töötajatest. Ametiühingu kinnitusel paluti petitsioonis, et pank lõpetaks seaduserikkumise, varjates ametiühingu eest töötajatesse puutuvat olulist informatsiooni, sekkumise ametiühingu siseasjadesse ning töötajate ametiühingusse kuulumise piiramise ja arvestaks töötajate huvidega, kaasates neid nende tulevikku puudutavatesse otsustesse.

Ükski Rootsi peakontori juhatuse liige detsembris usaldusisikutega kohtumiseks aega ei leidnud, ehkki see oli pikalt ette teada. Eesti Finantssektori Töötajate Liidu organisaatori Risto Raudkivi sõnul põhjendati peakontorist, et neid teateid ei saadud kätte.

Nordea töötajad asutasid ametiühingu detsembris 2014. Nordea pank andis 23. novembril 2016 pressiteate vahendusel teada lepinguläbirääkimiste peatamisest kuni Nordea Balti riikide äri ühendamiseni DNB-ga. Riiklik lepitaja Eestis on võtnud töötüli ka oma menetlusse.