Eelmisel aastal saavutas turism Ida-Virumaal rekordi. Kokku ööbis maakonnas aasta jooksul 365 000 turisti nii välismaalt kui Eestist ja sellega saavutati riigi neljas tulemus. Kõige enam ööbis turiste Harjumaal, Pärnumaal ja Tartumaal ning need maakonnad on olnud külastajate lemmikud juba aastakümneid.

Suurim puudus on Ida-Virumaal välisturistidest, sest vaid 40% külastajatest tulevad välismaalt. Näiteks Harjumaal on välisturistide osakaal 84%, Pärnumaal 62% ja Tartumaal 48%.

2010. aastal pandi kokku Ida-Viru maakonna turismiettevõtjatest ja omavalitsustest koosnev vabatahtlik võrgustik ehk turismiklaster, mille tööd koordineerib IdaViru Ettevõtluskeskus. Klastri eesmärk on kasvatada turismi nii palju, et 2020. aastal oleks Ida-Virumaa Tallinna järel Eesti turismisihtkoht nr. 2. Ambitsioonikaks plaaniks loodetakse tõsta ööbimiste arv miljoni turistini aastas. Võrdluseks ööbis näiteks Harjumaal mullu ligkaudu 3 300 000 turisti, Pärnumaal 855 000 turisti ja Tartumaal 422 000 külastajat.

Rõhk asetatakse seiklusturismile

“Kuigi eestlased on teadlikud mitmest Ida-Virumaa vaatamisväärsusest, eeskätt Narva kindlusest ja Kiviõli tuhamäele rajatud seiklusspordi keskusest, on paljudele senini üllatuseks siinne looduslik mitmekesisus, mis kõrvuti tööstuspärandiga annab seiklemisvõimalustelt silmad ette kõigile teistele Eesti piirkondadele,” rääkis piirkonna turismikoordinaator Kadri Jalonen.

Seiklusmaa kontseptsioon ja nimi pärineb kirjanik Sass Hennolt, kelle sõnul inspireeris teda seiklusmaa nimi just seetõttu, et ta on käinud ise sageli Ida-Virumaal nii seiklemas kui tööd tegemas.

Jalonen rõhutab, et kuigi plaanid on suured ja usk seiklusmaasse vägev, võtab paljude ideede realiseerumine ilmselt aega. Mis praktikas tähendaks, et uusi ja lahedaid matkaradu, tõeliselt emotsiaalseid ja detailideni läimõeldud seiklusi tekib juurde paari, mitte kümnekaupa. “Kui igast sajast uuest ideest realiseerub ka vaid kümnendik, siis oleks see juba suur samm edasi ja me võiks uhkusega oma seiklusmaa nime kanda.”

Eesmärgiks miljon turisti aastas

Õilsal eesmärgil on mitu takistust: maakonnas on puudu majutuskohtadest, mis pärsib oluliselt ka suurürituste korraldamist, samuti ei ole majutuskohad struktuurselt tasakaalus – selgelt rohkem on SPA-sid ja tavalise hotellimajutuse osakaal on väike. Ida-Virumaa tuntus turismisihtkonnana on väike ning partnerite koostööoskused vajavad arendamist. Samuti võib tursimisektori tulevast kasvu arvestades tekkida probleeme ka tööjõu leidmises.
Põhiline mure on siiski raha.

Kuigi viimased aastad on Ida-Virumaad külastanud turistide arv püsinud 300 000-400 000 piires, on seiklusmaa idee eestvedajad veendunud, et niipea kui mõni suure potentsiaaliga turismimagnetitest, saab väljaehitamiseks Euroopa fondidest tuge, võib arengukavasse kirjutatud ilus eesmärk – miljon turisti aastas – saada ka reaalsuseks. Kui mitte veel 2020, siis miks mitte 2025 aastaks.

“Selle kõige eeldusena ei näe me üksnes vaid 4000 uue voodikoha ehitamist, vaid ennekõike erakordsete seiklus- ja matkateenuste pakkumist juba täna toimival infrastruktuuril. Oleme oma turismiklastri liikmete seas avanud uute teenuste väljamõtlemise talgud. Kui ise arvasime, et ei saa üle 50 seikluse ja hakkasime neid koos kõigi partneritega kaardistama, siis selgus, et 200 tuli kohe kokku. Tõsi, paljud neist on alles väljatöötamise järgus ja saavad esimesed ristsed kätte imselt eelseisval suvel.” selgitab Kadri Jalonen.

Meeliköitvaid teenuseid on “seiklusmaakonnas” juba täna mitmeid, millest tuntmateks Kohtla-Nõmmel asuv Eesti Kaevandumuusemi kaevurilõuna, Kiviõli tuhamäega seotud spordivõimalused, Narva bastionite uudistamine, Kreenholmi ja Narva Kindluse avastamine, Kukruse Polaarmõis, jne. Kuid äsja käivitunud seikluste loomise ajurünnakute käigus on viimasel kuul sündinud ka mitmed täiesti uudsed. Näiteks pensionipõlve pidav Enn Käiss, kes olnud ka kaevandumuuseumi üks ellukutsujatest, on valmis saanud “1km vertikaali” läbimise mängu. Tuntud matkahundi uus mäng sisaldab erinevate piirkonna kõrgemate tippude vallutamist keskmiselt 80m kõrguste küngatse kaupa, kuni kokku saab tõustud ühe kilomeetri kõrgusele.