ÄRILEHE FOTOD | Rahandusministeerium: piirikaubanduse maht moodustab 25% legaalsest alkoholimüügist

 (180)

Rahandusministeeriumi suvise majandusprognoosi järgi kasvab Eesti majandus tänavu ligikaudu 3,6 protsenti ja 2019. aastal 3 protsenti.

Rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna juhataja Sven Kirsipuu sõnul on alkoholiaktsiisi laekumise pildi on muutnud segaseks see, et aktsiisikaupa varutakse. "Me peame järgima kehtivaid seadusi ehk peame eeldama, et 2019. aastal tõusevad aktsiisimäärad, mis tegelikult otsustati ümber ja aktsiisitus jääb ära. Kui me räägime aktsiisiaugust, siis seda aastate võrdluses ei ole," ütles ta.

"Piirikaubanduse maht on 25% legaalsest alkoholi müügist. Kui peaks aktsiisitõus jätkuma, siis maht kasvab ja jõuab 30% peale, aga tõenäoliselt see stsenaarium ei realiseeru," lisas Krisipuu.

„Eesti majanduse mõõdukas ja tasakaalus kasv jätkub. Töökohti luuakse juurde ja palgasurved püsivad, eelarves on selle valguses oodata ülelaekumist ning maksulaekumiste kasvu,“ ütles rahandusminister Toomas Tõniste. „Rahandusministeeriumi prognoos on aluseks sügisestele eelarveläbirääkimistele ja mitmed asjad võivad veel muutuda. Kevadises riigi eelarvestrateegias on kokku lepitud, et eelarve tehakse struktuurses tasakaalus ning kuna tulu- ja kuluprognoosid on suve jooksul veidi muutunud, siis tuleb valitsusel selle eesmärgi saavutamiseks lähinädalatel tööd teha,“ lisas ta.

Aastatel 2019–2022 püsib Eesti majanduskasv 3 protsendi lähedal. Pärast eelmisel aastal toimunud kasvu kiirenemist areneb majandus edaspidi jõukohasemas tempos. Eesti majanduse olukord on hea ja sisemised riskid madalad. Majanduskasvu toetavad nii sisenõudlus kui eksport. Välisnõudluse kasv aeglustub eelmise aastaga võrreldes, kuid püsib üle ajaloolise keskmise.

Seotud lood:

Eesti erasektor on alates majanduskriisist olnud konservatiivne, vähendades laenukoormust ja kogudes finantspuhvreid. Ettevõtete investeeringute tase on madal, kuid nende kvaliteet kriisieelsega võrreldes parem, kuna teadus-arendustegevuse maht kasvab kiiresti. Elanike tarbimiskäitumine on sissetulekutega võrreldes säästlik ja laenuvõtmine ettevaatlik.

Keskmine palk kasvab mulluse 1221 euroga võrreldes sel aastal 1307 euroni ja järgmisel aastal 1385 euroni. Keskmise palga reaalkasv, mis arvestab hinnatõusu mõju, on tänavu 3,6 protsenti ja järgmisel aastal 3,1 protsenti. Palgatulu kasv on suures plaanis kooskõlas majanduskasvuga.

Tugev majanduskasv loob uusi võimalusi, mistõttu töötajate arvu kasv jätkub nii sel kui järgmisel aastal. Töötajate osakaal tööealisest rahvastikust on jõudnud rekordiliselt kõrgele tasemele. Kuigi tööealise rahvastiku kahanemist on seni aidanud kompenseerida inimeste aktiivsuse tõus, hakkab tööturu arenguid üha enam mõjutama 1990tel vähenenud sündimus ning hõivatute arv hakkab paari aasta pärast vähenema.

Tööpuudus on madal ning seda ei ole oluliselt suurendanud ka töövõimereform, kuna suur osa reformist mõjutatud inimestest on suutnud soodsa majanduskeskkonna tõttu endale töökoha leida. Tööpuuduse määraks ootame tänavu 5,7 protsenti, mis peaks järgmisel aastal tõusma 6 protsendini. Töövõimereformi mõjudeta võiks järgmisel aastal oodata tööpuuduse langust.

Tarbijahinnad kasvavad tänavu 3,3 protsenti. Hinnatõusu veavad suurenenud energiahinnad, kuid oma osa on ka palgakasvu tõttu kallinevatel teenustel ning maksumuudatustel. Järgmisest suvest alates hinnatõus pidurdub, kuna energiahindade mõju taandub ning maksumeetmete mõju väheneb. 2021–2022 aastaks aeglustub hinnatõus 2 protsendini.

Valitsussektori nominaalne eelarvepositsioon 2018. aastal on tugev ning prognoositav ülejääk ulatub 0,8 protsendini SKP-st. Võrreldes seniste ootustega panustavad positiivselt maksulaekumised ning ka kohalike omavalitsuste eelarve seis on paranenud. Järgnevatel aastatel on ilma valitsuse poolt täiendavaid otsuseid tegemata oodata ülejäägi vähenemist ning puudujäägini jõudmist prognoosiperioodi teises pooles, mis on tingitud nii suurenevatest sotsiaalkulutustest kui ka kasvavatest investeeringutest. Seega tuleb valitsusel RES-is võetud struktuurse tasakaalu eesmärgi nimel veel pingutada.

Loe veel

Eesti valitsussektori võlakoormus väheneb järgnevatel aastatel ning ulatub 2022. aastaks prognoosi kohaselt 6,2 protsendini SKP-st. Võrreldes möödunud aastaga langeb võlakoormus tänavu 0,5 protsendi võrra 8,2 protsendile SKP-st. Riigieelarve positsioon on lähiaastatel nominaalses ülejäägis ning loob eeldused reservide kogumiseks. Samas on riigi rahavoog aastatel 2019-2022 negatiivne seoses laenude tagasimaksmise ja finantseerimistehingute rahastamisega. Riigieelarve negatiivset rahavoogu 2019-2021 rahastatakse suures osas reservide arvelt ning eelarvepositsiooni parandamata jätmisel tekiks riigikassal laenuvajadus alates 2021. aastast.

Maksukoormus kahaneb prognoosiperioodi lõpuks 33,1 protsendile ehk ligikaudu 2015. aasta tasemele. 2022. aastaks suureneb palgakasvu mõjul tööjõumaksude osatähtsus ja juriidilise isiku tulumaksu meetmete mõju taandumisel väheneb kapitalimaksude osakaal.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare