ÄRILEHE FOTOD: Soonvald: numbrid näitavad kommentaariumi olulisust ja videolugude võidukäiku
"Delfi võitleb müüdiga, et meil on kokku kaks töötajat – üks varastab lugusid ja teine kirjutab kommentaare. Õnneks on aastatega see müüt väiksemaks muutunud, sest Delfi on järjest laienenud," rääkis Soonvald.
Tema sõnul on Delfiga kaasnev nähtus kommentaarium. "Me saame iga kuu ligikaudu 300 000 kommentaari ja kui mujal maailmas on kommenteerimise trend alla läinud, siis meil on see jäänud ikkagi kõrgeks. Meile jätavad kommentaare 43 000 erinevat inimest ehk ei saa öelda, et kommentaarium ei näita ühiskonna arvamust." Kommentaarium on hakanud Soonvaldi sõnul elama oma elu. Selle näiteks tõi ta Viljandi Paalalinna koolis toimunud tulistamist, mille uudist loeti 400 000 korda ning kommentaariumi pea sama palju – 300 000 korda. "Inimesed tahavad lugeda teiste arvamust ja saada konteksti sündmusele," selgitas ta.
"Inimestega kohtudes küsitakse minult peaaegu iga kord, kui palju me lugusid teeme. Pakutakse sada või paarsada, kuid tegelikult tegime Eesti Eluga koos päevas 560 lugu päevas, nüüd on see arv 400 ringis."
Üleüldse oli Delfi ajaloo suurima loetavusega päev 9. november 2016, kui USA presidendiks valiti Donald Trump ja vallandati Eesti endine peaminister Taavi Rõivas. Kõige vaadatum fotogalerii oli Tarankovi matus, millele ei jõua järgi isegi vabariigi aastapäeva pidukleitide galeriid. Suurima ajakirjanike arvuga kajastatud teema oli arvatavasti 2015. aasta riigikogu valimised.
Soonvaldi sõnul on eriline uhkus multimeedia ja videoosakonna kiire ja professionaalne areng. "Meil on videostriimid, näiteks Kelly Sildaru sõidud ja Ilveste abiellumine, mida vaatavad korraga kümned tuhanded vaatajad."
Kui videostriimides valitseb sport, siis näiteks sotsiaalmeedias huvitavad inimesi tavateemad. "Facebookis levivad suure eduga lood ilmast, suur hitt oli suur vihmasadu ja sellega kaasnevad ummikud," tõi ta näiteks. Samuti kasvab meeletu kiirusega mobiili roll uudiste tarbimisel ja tõenäoliselt tekib õige pea olukord, kus lugejaid tuleb rohkem mobiilist kui arvutist.
Hans H. Luik: Eesti kohus peab endale rohkem tähelepanu ja lugupidamist kätte võitlema
Ekspress Grupi asutaja ja suuromanik Hans H. Luik rääkis paneelis kohtupidamisest leheveergudel ja miks see oluline on.
"Meie kohtusüsteem ei ole samal tasemel, kus on Eesti tsiviiühiskonna tase. Me oleme kehvemad kui Läti, me oleme kehvemad kui Soome," rääkis Luik.
"Meie seadus on leebe. Kui sa eirad kohtuotsust, siis ei juhtu sinuga midagi. Kelmid saavad tingimisi karistuse ja tsiviilkohtu menetluse käigus mõistetakse rahaline karistus, kuid kui kelm summat ära ei maksa, siis ei juhtu temaga midagi."
Asjaolu, mis sunnib meediat pidama leheveergudel kohut, on Luige sõnul see, et Eesti kohtud ei räägi enam meiega. "Näited, mis nõudnuks kohtupoolset kohest selgitust on küll ja veel. Võtame näiteks koerapiinaja Marge, kelle kohtunik tunnistas süütuks ja inimesed ärritusid sotsiaalmeedias, sest nad ei saanud aru, mis juhtus . Kohtunik ei vastanud ajakirjaniku küsimustele ega kasutanud võimalust rääkida, miks tegi sellise otsuse. Tegelikult oli asi selles, et Marge ise sõitis välismaale ja jättis koera toitmise naabrite hooleks, mis tõttu ei saanud kohtunik teda karistada. Kuid kui selline selgitus tuleb kaks nädalat hiljem, siis on juba hilja. Kohus peab olema kiire nagu uudised, sest nädalad hiljem pole meil selle infoga enam midagi teha."
"Eelmisel aastal loodi kohtute pressiesindajate osakond, kuid ei tea, kas kõigest kolm naist suudavad seda infot hallata. Kuid vähemalt on algus tehtud. Eesti kohus peab endale rohkem tähelepanu ja lugupidamist kätte võitlema," arvas Luik.
