ÄRILEHE KOMMENTAAR | Justiitsministeeriumi läbipaistmatu JOKK sunddividendi seaduse ümber

 (14)
Urmas Reinsalu
Urmas ReinsaluFoto: Rauno Volmar

Justiitsminister Urmas Reinsalu (Isamaa) on oma värskes läkituses valitsusele resoluutne - Liisa Oviiri (SDE) initsieeritud sunddividendi seadus on vastuolus Eesti maksusüsteemi aluspõhimõtetega ja seda ei saa kuidagi toetada. Ära tuleb oodata hoopis ministeeriumi enda ühinguõiguse revisjoni töörühma tulemused. Huvitaval kombel on aga nimetatud töörühma juht Urmas Volens aidanud kirjutada ka osa Oviiri seadusest - seda küll 15 aastat tagasi.

Sunddividendi eelnõu autorlus on pehmelt öeldes läbipaistmatu. Kindlalt võib öelda seda, et neljast leheküljest ühe tõi Oviirile lobigrupp Väikeaktsionäride Liit (EVAL). Kes täpselt kirjutas selle lehekülje, on aga endiselt teadmata - EVALi kõneisik Margus Moor ei julge öelda.

Küll on teada, et vähemalt osa eelnõust on kirjutatud kunagi justiitsministeeriumis - täpsemalt 15 aastat tagasi, kui ministeeriumi õiguspoliitika osakonna eraõiguse talitust juhtis jurist Urmas Volens. "Kui töötasin justiitsministeeriumis, saatsime eelnõuna välja suurema paketi äriseadustiku muudatusi. Seal oli suur osa neid samu ettepanekuid, mida riigikogu liige Oviir nüüd on esitanud. Samas sõnastuses," rääkis ta Ärilehele nädalapäevad tagasi.

Veel on teada, et Volens on juhuslikult ka Margus Moori väikeaktsionäride teemalise magistritöö juhendaja ja muidu temaga koostööd teinud. "Minu endine tudeng, olen temaga koos paar artiklit kirjutanud. Iseenesest tubli poiss," märkis Volens. Ärilehele teadaolevalt teeb Volensi advokaadibüroo NOVE praegugi EVALiga koostööd, näiteks aitasid nad kirjutada liidu põhikirja. Samal ajal on EVAL üks huvigruppidest, kes annab Volensi juhitavale revisjonile sisendit.

Seotud lood:

Veel ei maksa unustada, et Volens on üht prominentset väikeaktsionäri - BLRT Valeri Kovalenkot - ka veel üsna hiljuti kohtus esindanud. Samuti on ta kaitsnud viimase tütart Anastassia Kovalenkot vaidluses BLRTga, kus ettevõtte nõudis Kovalenko magistritöös esitatud väidete ümberlükkamist. Nimetatud magistritöö puudutas väikeaktsionäride õiguste parandamise võimalusi BLRT kaasuse näitel.

Kas ikka on JOKK?

Volens rääkis ise seostest üsna avatult (kui EVALi abistamise teema välja jätta) aga kinnitas, et on ministeeriumiga asjad läbi rääkinud ja ennast revisjoni teatud punktidest nö "taandanud". Ta märkis, et töörühmas on ka näiteks BLRT kaasuses teisel pool seisnud advokaat. Tegu olevat niisiis lihtsalt Eesti väiksusest tingitud praktilise probleemiga, et spetsialiste on vähe ja neil kõigil on mingid varasemad seosed - pole midagi parata. Volens tunnistas isegi, et on nö "õhukesel jääl".

Häda on aga selles, et sugugi mitte kõik seosed pole avalikud ning paistab, et osa neist on ka olevikus jätkuvad. "Olen lubanud, et õiguspoliitilistes küsimustes ühte ega teist poolt ei lobista kuskil, see oleks tõesti rolliga ühildamatu," ütles Volens. Kas tema õigusbüroo poolt osutatav abi ühele lobigrupile kvalifitseerub lobistamiseks, on ilmselt juba peen juriidiline küsimus.

Jää siiski kannab - ministeeriumist kinnitati Ärilehele nimelt (küll viis päeva pärast päringu saatmist, kuna on puhkuste aeg), et nemad Volensi tegevuses mingeid probleeme ei näe. Kommenteerida võeti küll vaid jäämäe veepealne osa. "Kui töögrupp moodustati, siis seadis justiitsministeerium Urmas Volensile tingimuseks, et selle [väikeaktsionäride kaitse] teemaga asuks töögrupis tegelema võimalikult erapooletu isik, kelle puhul oleks tagatud nii sisuline kui ka näilik erapooletus. Selleks isikuks valiti riigikohtu nõunik ja tunnustatud õigusteadlane Margit Vutt," ütles ministeeriumi eraõiguse talituse juhataja Indrek Niklus.

"Oleme osalenud ka ise koosolekutel ning saame kinnitada, et Urmas Volens töögrupi juhina ei ole oma positsiooni kuritarvitanud ja analüüsi pinnalt tehtavaid ettepanekuid üheski suunas suunanud, vaid pigem end aruteludest taandanud. On selge, et nii tugevatest ekspertidest koosnevas töögrupis ei olegi mõeldav, et domineerima hakkab ühe inimese arvamus või keegi on suuteline töögrupi arutelusid suunama enda soovidest ja ärihuvidest lähtuvalt. Vaevalt oleksid eksperdid (nt riigikohtu tsiviilkolleegiumi esimees dr Villu Kõve või Tartu ülikooli dotsent dr Kalev Saare) nõus lahendustega, mis nende hinnangul oleks liigselt kallutatud. Seda kõikides arutelu all olevates teemades, mitte ainult väikeaktsionäride või väikeosanike õiguste kaitse teemal," märkis ta.

Loe veel

Lõpetuseks rõhutas Niklus, et ministeerium vaatab kindlasti üle kõik töögrupi poolt tehtud ettepanekud ja enne ametlikult avalikule arutelule esitamist tuleb need ministeeriumi juhtkonna poolt heaks kiita.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare