Ärilehe kommentaar | Kuidas riik plaanib laenatud pükstega kosja minna

 (17)
Ärilehe kommentaar | Kuidas riik plaanib laenatud pükstega kosja minna
DubaiFoto: Scanpix/ AFP

Kuigi numbriliselt on riigieelarve tohutult suur, siis põhjusel või teisel on vist otsustajatel tekkinud tunne, et rahadega võib tulevikus kitsaks minna. Peole tahaks nagu minna, kuid piletiraha ei saa kokku. Mida teha?

Riik on leidnud kavala tee, kuidas võõra rahaga ikka peole saaks. Jutt käib 2020. aasta Dubai expost, kus minister Urve Palo sõnul läheks osalemine maksma neli miljonit eurot. Pool sellest summast tahab riik saada erasektorilt. Kui huvi on. Riik ei kavatse üle kahe miljoni euro sellele projektile kulutada.

Huvi nagu on ja pole kah.

Liit, kes teavitas, et nende liikmete osas huvi ei ole, on ETEL, mis on Eesti Turvaettevõtete Liit, mitte Turismiettevõtete Liit, täpsustas Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, kust saadeti rahasoovikirjad kümnesse erialaliitu. Nendeks on Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Tööandjate Keskliit, Puitmaja Liit, Eesti Toiduainetööstuse Liit, Meretööstuse Liit, Eesti Keemialiit, Eesti Turismifirmade Liit, Teenusmajanduse Koda ja Eesti Kaitsetööstuse Liit.

Seotud lood:

Liitudele ja nende liikmetele anti ministeeriumi poolt aega 25. märtsini, et anda teada huvi ja võimaluste osas.

„Eesti ettevõtete osalemisel näiteks erialamessidel või äridelegatsioonide visiitidel mõnda sihtriiki on ettevõtjate omaosalus tavapraktika,“ teatas ministeerium. „Ettevõtjad on näidanud üles huvi osaleda EXPO-l ning loodame, et leiame koos lahenduse, mis sobib kõigile osapooltele.“

Nortal otse ei ole kirja ministeeriumilt saanud, kuid vastavasisuline küsimus on saadetud erialaliidule ITL,“ ütles Nortali juhatuse liige Andre Krull. „Mulle teadaolevalt on mitmed ITLi liikmed nõus panustama nii ühisesse EXPO kontseptsiooni väljamõtlemisse kui ka panustama enda tööjõudu EXPO ettevalmistamisse ning hiljem Dubais paviljonis e-Eesti tutvustamiseks.“

„Meie näeme seda kui suure potentsiaaliga ja atraktiivset sihtturgu,“ jätkas ta. „Nortal on piirkonnas laiemalt toimetanud 2008. aastast - oleme teostanud projekte Omaanis, Kataris, Dubais ja Abu Dhabis ning näeme jätkuvalt suurt huvi e-riigi ja e-tervise lahenduste vastu Dubais ning laiemalt Araabia Ühendemiraatides. Nortali käive GCC regioonis on hetkel umbes 10 miljonit eurot aastas.“

Kui ilmanäitusel koha peal pole, siis pole sind olemas.

Küsimus on ennekõike Eesti majanduspoliitilise koostöötahte näitamises.

Loe veel

„Riiklikku kohalolekut vaadeldakse austuse näitamisena Dubai ambitsioonika plaani osas mängida maailma majanduses oluliselt suuremat rolli, märkis Krull. „Tutvustades Eestit turismisihtkohana ning tutvustades kohapeal globaalselt konkurentsivõimelisi tooteid ja teenuseid, näitame, et piirkond on meie jaoks oluline ja soovime tihendada koostööd. Kahtlemata väljendub see tulevikus ka Eesti ettevõtete ekspordimahu kasvus.“

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare