Pankurid on mures värske valitsuse võimule saamise järel, sest sealt tuli üks neile väga ebameeldiv asi – pangamaks või pangalõiv, kuidas tahes seda nimetada.

Miks see pankuritele ei meeldi? Ega kellelgi ei löö silmad särama kui neile kehtestatakse mingi uus maks, tõstetakse olemasolevat maksumäära või võetakse olemasolevaid maksusoodustusi vähemaks. Kuidagi tuleb muidugi eelarve tasakaal saavutada.

Pangamaksu kehtestamise plaan tabas kui välk selgest taevast. Kõige hullem on see, et pangad ei tea ikka veel isegi seda, millelt seda maksu hakatakse arvestama. Aga pangajuhid peavad kah eelarveid ja pikemaid plaane tegema. Pangad on äriettevõtted. Omanikud nõuavad.

Kas maksustatakse panga bilansimaht või omakapital? Kas sellest saab maha arvestada pankade kapitalipuhvrid? Kas jutt käib kogu konsolideerimisgrupist?

Lõppkokkuvõttes maksavad selle kinni pangakliendid. Aga kuidas koheldakse loodavat ühendpanka, mille raames Nordea ja DNB Balti pangandusärid pannakse kokku? Senise plaani kohaselt luuakse Eestisse põhipank ning Lätti ja Leetu Eestis tegutseva panga filiaalid. Kas Läti ja Leedu bilanssidelt tuleb kah Eestis maksta pangamaksu? Kuidas pank peaks seletama teenustasude tõusu Lätis ja Leedus asuvatele klientidele - Eestis tuleb maksta pangamaksu…

Vähe sellest, et puudub selgus mida täpsemalt maksustatakse ei ole ikka veel selgust ka maksumäära osas. Välja on käidud maksumäära numbreid 0,04% kuni 0,4%. Kumb siis tuleb? Või tuleb mingi maksumäär seal vahel – kokku vaid 37 erinevat varianti.

Teadmatuses pankurid said varase jõulukingina kahe tundmatuga võrrandi. Maks nagu tuleb, ei tea mida maksustatakse ega mis maksumääraga.

Oletame, et pangamaks ei tule „kõrge“. Et valitsusel on kogu aeg tuludega kitsas käes, on eelarvepuudujäägi lappimiseks võimalus edaspidi kuludele katte leidmiseks hõlpsalt tõsta rahva seas populaarset pangamaksu. Sellega avatakse Pandora laegas. Mis sellest, et maksu peavad reaalselt tõenäoliselt pangakliendid ise kinni maksma kas kõrgemate teenustasude või kõrgemate laenuintresside näol.

Kas pangamaks on üldse õigustatud? Valitsusest on maksu põhjendatud kui solidaarsusmaksu. Kuid kelle ja millega solidaarsusest me räägime? Mitmes Euroopa riigis kehtib pangamaks. See kehtestati, kuna 2008.-2009. suure finantskriisi ajal pidid valitsused panku päästma maksumaksja rahaga. See on nagu pankade vastutasu päästmise eest. Siin on väike aga – Eesti maksumaksja rahaga Eestis suure finantskriisi ajal panku ei päästetud. Et siis mille eest peavad pangad lõivu maksma ja kellega kuidas solidaarsed olema?

Eestis on mingil põhjusel väga levinud muinasjutt, et aga Eestis tegutsevad pangad ju makse ei maksa. Maksavad ikka – täpselt nagu mistahes elualal tegutsevad ettevõtted – dividendide väljamaksmisel. Mitte ainult teoreetiliselt, vaid ka praktiliselt. Miks pangad on halvemad kui telekomid, kaupluseketid või muud ettevõtted?

Hea küll, oletame, et pangamaks kehtestatakse. Miks peavad seda maksma ainult pangad? Pangad kardavad oma turupositsiooni halvenemist. Sellisel juhul peaksid seda ju ka maksma ka laenu- ja hoiuühistud ning laenuvahendajad – nagu näiteks järelmaksu pakkuv Telia. Kui neile tehakse erand, siis kuidas see saab olla põhjendatud?

Loodetavasti on valitsusel vastused küsimustele olemas, kuid mingil põhjusel neid ei avalikustata. Kuid kui lihtsalt on mingi rahanumber, palju makse on plaanitud saada, ilma maksumäärata ja maksu aluseta, millest seda arvestada, on küll kuri karjas. Võiks eeldada, et riigi nimel otsustajatel on kusagil olemas mõjuanalüüs, kuidas pankade täiendav maksustamine avaldab laiemalt mõju majandusele. Majanduse vereringe koomale pigistamine ei pruugi olla kõige säravam majanduse elavdamise idee.