ÄRILEHE KOMMENTAAR: Nordea ja DNB Balti äri ühinemine – palju küsimusi, vähe vastuseid
Uus Nordea ja DNB Balti äride baasil tekkiv pank luuakse Eestis. Et peakontor tuleb Eestisse, ei tähenda, et kogu panga tugistruktuur luuakse siia. Kompetentsikeskused jäävad igasse Balti riiki.
Kuidas jaguneb loodvas pangas kapital ehk kui suur osalus hakkab kuuluma pankadele, see selgub hiljem. See on äärimiselt oluline, sest annab pildi, kas pank on nagu rohkem Nordea või DNB nägu. Tehinguni loodetakse jõuda tuleva aasta teises kvartalis. Seni jätkab kumbki pank oma klientide teenindamist. Kui sellega kaasneb kasv, peavad pangad ka panustama rohkem kapitali. Kui palju, seda ei saagi pangad praegu teada. Tavaliselt määrab kapital omanike otsustusõiguse suuruse. Antud juhul tuleb suur erand, sest pangajuhid deklareerisid, et mõlemal pangal saab loodavas pangas olema võrdne sõnaõigus. Huvitav, mis juhtub siis, kui seisukohad ei ühti?
Klientide jaoks ei juhtu kuni uue panga loomiseni midagi erilist. Mis aga hakkab juhtuma uues pangas? Kumma panga teenused jäävad peale? Kus hakatakse kelle poolt tegema tootearendust? Nordeas toimub osa tootearendusest Soomes vastavalt sealse turu vajadustele. Näiteks ei ole Nordea pank pakkunud erinevalt teistest Eestis tegutsevatest pankadest investeerimishoiuseid, müües tuima järjekindlusega Soomes kokku pandud sarnaseid võlakirju. Kindlasti on see efektiivne, kuid kas ka turu vajadusi ja eripära arvestav?
Kumma panga infotehnoloogilist platvormi ja panganduskanaleid nagu internetipank hakkab uus pank kasutama? Seda näitab tulevik, kas pank kasutab konkurentsivõitluses teenustasusid relvana.
Kas laenuturul läheb kisklemiseks? Kombineeritud panga laenuportfell on 13,4 miljardit eurot, mis tähendab, et pank on laenude osas Baltikumis teisel kohal. Swedbank võib tunda kuklasse hingamist, sest Swedbanki edu loodava panga ees oli läinud aasta lõpu seisuga kõigest 100 miljonit eurot ehk suurusjörgus 1%. SEB, kes on Leedus nautinud laenuturul liidrirolli ja on olnud pikalt konkurentsitult Balti turul teine, kukub Baltikumis alles kolmandale kohale. Ehk toimib see ühinemine SEB jaoks äratuskellana – lisaks efektiivsusele tuleb rohkem mõelda kasvu peale.
Nordea on ajalooliselt suutnud Eestis tuua eluasemelaenude turule hinnasõja, millele teised pangad vastasid. Tulemuseks oli laenu- ja kinnisvarabuum, millel olid hiljem kohutavad tagajärjed. Laenu anti Soomest saadud hoiuste abil. Sellise rahastamismudeli tagajärg on see, et kombineeritud pangal on 5,1 miljardit eurot vähem hoiuseid kui laene.
Kas selline rahastamine jätkub? Kui jah, kas siis nii DNB kui Nordea suunavad oma ühisesse panka raha Soomest ja Norrast? Kui ei, kas siis pank peab vähendama sõltuvust omanikpankadest ja võitlema need hoiused välja Balti turult?
Nordea on kasutanud ära Eestis varasemaid pangakriise, kui hoiuste garanteerimine puudus. Hiljem olid hoiused garanteeritud vaid 20 000 krooni ulatuses. Kuna tegemist oli Soome panga filiaaliga, laienes Nordea Eesti filiaali hoiustele Soome hoiusegarantii, mis oli suurem ja tundus kindlam. Seetõttu ei ole imestamisväärne, et hirmunud rahvas viis mujalt pankadest välja võetud raha Nordeasse. See eelis kadus üleilmse finantkriisi ajal, mil hoiusegarantii summa ühtlustus. Uus pank selle varasema garantiieelisega enam arvestada ei saa.
Seni on Nordea Eesti finantsturgude tehingud viinud lõpule Helsingis asuv üksus. Sisuliselt müüdi kliendile edasi Soomest ostetud toodet. Mis juhtub kui uues pangas näiteks on kliendi soovil vaja sõlmida tuletistehing? Kas see kaetakse Nordea Soome filiaalis või DNB Oslo üksuses ehk pank saab hoopis täieliku vabaduse viia ise tehing lõpuni ükskõik millise pangaga, kes pakub parimat hinda?
Huvitav on ka ühinemise põhjus. Kui tegelikult tahtsid mõlemad omanikud Balti pangad müüa nagu spekuleeris Danske panga analüütik Antti Ahokas, on tekiv olukord vaid ajutine lahendus. Sisuliselt ei olegi see lahendus, vaid hädavariant. Kas emb-kumb omanikest ostab teise osaluse kunagi välja? DNB on sellist varianti juba Baltikumis kasutanud. Saksa pank NORD/LB ja DNB panid oma Balti ärid kokku. Hiljem ostis DNB NORD/LB osaluse viimase huvipuudusel välja. Kontroll panga üle läks DNB kätte. Kas ajalugu kordub? Ka on võimalus, et uus pank kaasab aastate pärast turult kapitali, teeb aktsiaemissiooni ja viib aktsiad Balti börsile. Siis tekiks Balti börsile kaugelt suurim börsifirma. Samuti lahjeneks sellisel juhul Nordea ja DNB osalused pangas ja see oleks osaline aeglane väljapääs Balti pangandusturult.
Kuid miks üldse on pankadel nagu tuli takus Baltikumist lahkumisega? Kas omanikud tüdinesid ära, et pika tegutsemise jooksul on saavutatud küll edetabelis kõrge koht, kuid turuosa on ikka väike ja kliendid ei tule üle. See võib olla põhjuseks, miks DNB lõpetas Eestis eraisikust klientide teenindamise. Eestis on mõlemad pangad kasumlikud. Võimalik, et mahte ei saa kasvatada ja seetõttu tuleb tegeleda efektiivsusega. Kui pangad alustasid Baltikumis tegutsemist oli majanduskasv praegusest oluliselt kiirem. Vahest projekteerisid pangad kiiret majanduskasvu tulevikku ja nüüd on pettunud. Lisaks on siin ettevõtted väheaktiivsed (laenuportfelli aeglane kasv näitab seda) ja kriisi õppetunnil hästi kapitaliseeritud. Rahvas on suhteliselt vaene, rahvaarv kahaneb ja toimub väljaränne. See ei loo küll pangandusturul erilisi kasvuperspektiive. Lisaks on igal turul oma regulatsioonid, kombed ja tavad ja kui saaks näiteks 8 turu asemel jätkata tegutsemist vaid viiel turul, oleks see paras tegevuse lihtsustamine. Seda enam, et Balti tegevuste osatähtsus grupis on tühine.
Välistada ei saa võimalust, et pangad tõesti tahatsidki kohe müügiplaanita teha ühist Balti äri. Kui aga pankasid ei saa Baltikumis müüa ostuhuvi puudumise pärast, annab see halva signaali.
Põhiküsimus on ikkagi see, kui iseseisvaks saab loodav pank kahest omanikust? Kas pank hakkab tegutsema oma parima äranägemise järgi, mitte emapankade huvide alusel.
Mis saab mainukese nimeks? Kui Skandinaavia pankade liitumise järel mõeldi pangale nime, jõuti Nordea nimeni. Irvhambad kommenteerisid, et see on lühend inglise keelsest sõnapaarist no idea - ehk idee puudub. Et pangajuhid rääkisid, et panga kaubamärk (ja nimi) peaks väljendama suunatust Baltikumile ja Põhjamaist omanike tausta, pakuksin panga nimeks Norbalt - kena mittemidagiütlev nimi.
