Tallinna Sadama puhul jagame laskmata karu nahka ehk jaotame arvutuslikult tuleviku kasumit, mida ettevõte pole veel teeninud ja mida vastavalt dividendipoliitikale võiks kompanii maksta kahel aastal 30 miljonit eurot dividendi aastas. See eeldab, et ettevõte suudab teenida piisavalt suurt kasumit ning tekib vaba rahavoogu, millest dividend välja maksta.

Teiste ettevõtete puhul saame rääkida makstud või tänavu makstavatest dividendidest ja aktsiakapitali vähendamise maksetest.

Igaüks peab ise arvestama, kas uus ja läikiv on parem kui senised börsil olijad. Võiks eeldada, et infrastruktuuriettevõte Tallinna Sadam on stabiilsema äri esindaja kui tsükliliste valdkondade esindajad. Samas on ettevõte avatud poliitilisele riskile, nii meiemaisele kui ka laiemalt.

Tallinna Vee aktsiasse investeerijad teavad, mida tähendavad populistlikud valimislubadused. Võib ju öelda, et väikeinvestorid ja valitsus mõlemad tahavad maksimeerida Tallinna Sadama dividendi väljamakset, kuid aastate või aastakümnete jooksul võivad huvid muutuda. Ka kogu ettevõtte müümine riigi poolt võib tulla halval ajal, kuigi see pole praegu silmapiiril. Meenutage head dividendiaktsiat Eesti Telekomi, mille rahahädas riik ära müüs.

Tallinna Sadama kaubaveomaht on aastatega kõvasti kukkunud ja stabiliseerunud. Nende puhul realiseerus Pronksiöö järel Venemaa poliitiline risk, kus lisaks poliitilisele tülile otsustas Venemaa eelistada kaubavahetuse teenindamiseks valminud Venemaa sadamaid. See oli Venemaa poliitiline otsus, mis võis kokku langeda majandusliku mõttekusega. Et nüüd on Venemaa transiiti Tallinna Sadamas vähe, võib seda riski lugeda nüüd madalaks.

Tallinna Sadama juht Valdo Kalm toonitas, et tegemist on dividendiaktsiaga, kusjuures kõigis neljas tegevusvaldkonnas on kasvuruumi. Börsile minek on iga ettevõtte tähetund, kus investorite huvi ettevõtte vastu on suurim ja ettevõte (aktsia) saab enim tähelepanu.

Tallinna Sadama aktsia puhul proovime kolme aktsiahinda, kuigi väikeinvestorid saavad aktsiaid märkida 1,80 euroga tükist. Teisteks hindadeks on madalam äär 1,40 eurot ja hinnavahemiku keskhind 1,60 eurot. Tähelepanuks, väikeinvestorid saavad aktsiad sama hinnaga mis suured investorid, kuid pakkumisi saavad nad teha vaid 1,80 euroga.

Selle loogika on, et kui investor saaks teha pakkumise suvalise hinnaga, näiteks 1000 aktsiat 1,40ga ja hinnaks kujuneks 1,72 eurot, peaks ta kusagilt leidma juurde 320 eurot aktsiate saamiseks, kuigi oma investeerimisotsuse tegi ta 1,40 euroga arvestades. Alternatiiv olnuks see, et investor määrab summa, mille eest ta aktsiad tahab ja aktsiaid saab ta vastavalt aktsiate hinnale. Näiteks tahab osta Tallinna Sadama aktsiaid 1400 euro eest ja kui hinnaks kujuneks 1,72 eurot, siis saaks ta 813 aktsiat.

Praegune vaid kõrgeima hinna pakkumine väikeinvestoritele võib olla psühholoogiliselt raskem, kuid muudab kogu aktsiapakkumise protsessi korraldamise lihtsamaks.

1,80 eurose hinna juures tuleks Tallinna Sadama aktsia oodatavaks dividenditootluseks 6,3 protsenti. 1,60 euroga oleks see 7,1 protsenti ja 1,40 eurose hinnaga 8,1 protsenti. Aktsia hinna-kasumi suhtearvuks (P/E) on vastavalt 19,5, 17,4 ja 15,2. Esimene on kallivõitu, viimane odavapoolne.

Tallinna börsil on põhinimekirjas nelja ettevõtte aktsiad, kelle dividenditootlus oli tänaste jooksvate hindade pealt 7,5 – 10,8 protsenti ehk rohkem kui 1,80 eurose hinna juures Tallinna Sadama dividenditootlus.

Suurima 10,8 protsendise dividenditootlusega oli naistepesutootja Silvano FG aktsia. Selle ettevõtte kahjuks räägib kasumi tohutu sõltuvus idavaluutade kursiliikumiste suhtes.

Merko Ehituse dividenditootlus oli 9,1 protsenti. P/E suhtarvult on aktsia Tallinna Sadamast odavam.

Nordeconi aktsia dividenditootlus oli koguni 9,8 protsenti, kuid aktsia on P/E poolest kallis ja pole kindlust, kas ettevõte suudab senises mahus dividendi maksta. Mõlemad oli väga tsüklilise ehitusvaldkonna esindajad.

Samuti tsüklilise valdkonna ehk jaekaubanduse/kinnisvaraäri esindaja Tallinna Kaubamaja aktsia dividenditootlus on 7,5 protsenti ja P/E näit Tallinna Sadamast odavam.