ÄRILEHE KOMMENTAAR | Üks tont käib mööda Soomet ja Eestit. Euribor tõuseb!

 (6)
ÄRILEHE KOMMENTAAR | Üks tont käib mööda Soomet ja Eestit. Euribor tõuseb!
euribori tõusFoto: Teletrader

Euribor tõuseb! Sellise hirmusõnumi käis välja Nordea Soome analüütik – kohe oli sensatsioonimaigulisi pealkirju Soome meedia täis. Möödus veidi aega, siis korjas rahageenius teema üles ja tõi Eestisse. Kõik meediaväljaanded refereerisid ja küsisid arvamusi. Eile päädis err'i õhtuses saates intressitõusu teema Eesti Panga juhi Ardo Hanssoni intervjuus.

"Turu eeldused on, et euribor võib jääda negatiivseks aasta või paar. Tõusu puhul me räägime kaugemast perspektiivist. Aastases perspektiivis mingit suurt intressimäära muutust oodata pole," rääkis Hansson ETV saates "Esimene stuudio".

Saatejuhi küsimusele, kas praegu eluasemelaenu võtta sooviv noor pere peaks muretsema, et intressimäärad hakkavad siiski millalgi kerkima, vastas Hansson, et Euroopa Keskpanga praeguste eelduste juures jäävad intressid samale tasemele vähemalt järgmise suveni.

"Aga tulevikus need määrad hakkavad tõusma. Kui noor pere mõtleb võtta kodulaenu, siis ei peaks ta vaatama praegust intressimäära, sest see ei jää kehtima 10, 20 või 30 aastat. Mõtlema peaks sellele, et kui praegune intressimäär peaks kerkima mõne protsendipunkti võrra, siis kas suudetakse saada hakkama laenu teenindamisega."

Loe err'ist.

Millest me räägime?

Kuue kuu euribor, millega on seotud enamus Eesti eluasemelaene ja hulk autoostu finatseerimist, on tõusnud läinud aasta juuni tasemeni. Madalaimalt tasemelt -0,279 protsendilt -0,259 protsendini. Tõus on tühine. Vaevumärgatav. Et kunagi hakkab euribor tõusma, on enesest mõistetav.

Mõtlemapanev on Eestis läbikäinud diskussioonist, et meie eluajal ei pruugi euribor 5 protsendini tõustagi, kus aga intressitase oli kõigest kümme aastat tagasi. See on julge arvamus. Eluiga on inimestel muidugi erinev, kuid selline välistamine on kummaline. Kümme aastat tagasi oleks arvatavasti pidanud keda tahes hulluks kui ta oleks rääkinud negatiivsest intressimäärast. Ometi on see reaalsus, mida polnud üheski pangandus-, majandus- ega rahandusõpikus.

Aastaid tagasi sattusin ühel East Capitali üritusel hommikusöögilauda Rootsi keskpanga endise juhi Bengt Dennisega. Jõudsime kuidagi Balti riikidest jutuga 1990ndate aastate Rootsi rahapoliitika ja kriisiteemani. Mina pidasin Rootsi keskpanga toonast otsust tõsta baasintress 525 protsendile (just 525, mitte 52,5 või 5,25%) päris karmiks. Ta ütles, et tegelikult polnud see ju midagi erilist – 1960ndatel tõstis Prantsusmaa keskpank baasintressi 2000 protsendile. See oli minu jaoks üllatus.

Mõistlik on arvestada, et negatiivseks ja nii madalaks intressitase ei jää. Tõepoolest intressitõus ei põhjusta niipea kodulaenuvõtjate maksejõuetusi. Selleks on pigem töökoha kaotus ja ka siis on võimalik pankadega läbirääkides saada lühiajalist maksepuhkust. Küll aga muudab intressitõus koduostjate võimalusi, kuna haukab tüki rahast igakuistest väljaminekuteks.

Euribor on ikka negatiivne. Muide, Soomes on eluasemelaenud seotud mitte kuue kuu, vaid 12 kuu euriboriga. Turul tuletistehingute vormis kaubeldav instument on kolme kuu euribor.

Kui nüüd vaadata kolme kuu euribori futuure, siis need viitavad praeguse turunägemuse alusel, et üle nulli euribori võiks me näha alles 2020. aasta juunis. Üheprotsendist intressitaset alles kunagi 2023. aastal. Ehkki intressitõus oleks järsk, toimuks see ülimadalalt tasemelt. Kui turul vaated muutuvad, võivad ka ajaliselt ja ulatuselt euribori liikumiseootused muutuda.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare