Pärast eelmise aasta lõpus sõlmitud Pariisi kliimalepet sai selgeks, et järgmised sada aastat ei saa ega või Eesti enam põlevkivi ahju ajamist jätkata. Õnneks on meil ka mõistlikke alternatiive. Meie Skandinaavia naabrid – ja mitte ainult – on oma maapõue põhjalikult läbi uurinud ja kasutavad maavarasid loodust säästval ja rahvale tulu tooval moel. Eesti ei ole 25-aastase taasiseisesvusaja vältel oma maapõuega kuigivõrd tegelenud. Tegelikult oleks aga tagumine aeg. Esiteks seetõttu, et Eesti majandus vajab ammugi rohkem kui pelgalt peenhäälestust.