ÄRILEHE TABEL: unusta "keskmine" - kui vähe eestlane tegelikult palka saab?

 (351)
Täiendatud
Keevitajad
KeevitajadFoto: Sven Arbet

Ärileht koostas statistika- ja maksuameti andmetel abil tabeli, millest ilmneb, kui palju eestlased tegelikult teenivad.

Statistikaamet andmetel on Eestis mediaanpalga ja kuupalga suhe on olnud stabiilselt 72-73%, ainult buumi tipuaastal oli see 75%. Viimastel aastatel on mediaani suhe keskmisesse suurenenud ehk mediaan läheneb keskmisele. "Põhjuseks võib olla olukorra paranemine tööturul ja sellega osalise tööaja ja hooajaliste töötajate arvu vähenemine. Mediaani ja keskmise suhe ei saagi väga järsult muutuda, sest palkade jaotus, st suurepalgaliste ja väikesepalgaliste osatähtsus tööturul ei muutu ajas väga kiiresti," selgitas Statistikaamet.

Ärileht tundis jätkuvalt nigelaid palku vaadates huvi, kas ja millal jõuame viimaks Euroopa viie kõige rikkama riigi sekka.

LHV analüütik Heido Vitsur arvab, et praeguse majanduskorra juures ei jõua me mitte kunagi maailma või ka Euroopa viie kõige rikkama riigi hulka. "Lisaks sellele on äärmiselt raske ette kujutada sellist majanduskorda, mis võimaldaks Eestil viie rikkama hulka jõuda. Tõeliselt rikaste klubisse ei saa me seetõttu, et enamikes valdkondades teeme me sellist tööd, kus meil tuleb maailmaturul konkureerida madalapalgaliste töökohtade ja maadega; me ei kontrolli peaaegu üheski suures välisturul konkureerivas ettevõtmises väärusahelas raha teenimiseks kriitilisi kohti: tootearendust ja turundust, vaid tegutseme kuskil nende vahel, kus konkurents kõige suurem," sõnab Vitsur.

Seotud lood:

Lisaks pole Eestis kuigi palju teaduslik-tehnilisi ja muid eeldusi piisava mahuga ja suure lisandväärtusega tootearenduseks, mis lubaks Eestis tööviljakust otsustavalt suurendama hakata. "Me pole sisuliselt jõudnud isegi selleni, et hakata tõsisemalt arutama, milliseid poliitikaid ja tegevusi selleks oleks vaja," kritiseerib kogenud analüütik.

Olgu öeldud, et statistikaameti kinnitusel näitab keskmine palk tööandja poolt täistööajale taandatud töötajatele keskmiselt palgaks kulutatud summat vaadeldaval ajavahemikul.

Statistikaamet arvutab keskmist brutokuupalka järgmiselt: brutokuupalkade kogusumma (tasu töötatud aja eest + tasu mittetöötatud aja eest) jagatakse täistööajale taandatud töötajate keskmise arvuga.

Täistööajale taandatud töötajate keskmine arv arvutatakse: täistööajaga töötajate arv + osalise tööajaga töötajate arv, arvestatud proportsionaalselt töötatud ajaga (nt kaks poole koormusega töötajat arvestatakse ühena).

Mediaanväljamakse tähistab summat, millest suuremaid ja madalamaid väljamakseid oli võrdselt. MTA rõhutab, et statistikaameti (SA)ja MTA andmed väljamaksete kohta ei ole võrreldavad. Kolm peamist erinevust metoodikate vahel on järgmised:

1. Tasuliigid – SA avaldab keskmist palka, mis sisaldab järgmisi tasuliike: aja- ja tükitöö tasu, puhkusetasu, mitterahaline ehk loonustasu, ebaregulaarsed preemiad ja lisatasud. MTA ei avalda keskmist palka, vaid isiku kohta tehtud erinevaid väljamakseid, mis on seotud töösuhtega.

2. Ajaline nihe – SA andmed on tekkepõhised, MTA andmed kassapõhised. Näiteks augustis teenitud palk läheb SA arvestuse kohaselt augusti arvestusse, ent MTA arvestuses septembrisse, millal see välja makstakse. Samuti juhul, kui töötajale makstakse välja korraga kahe kuu palk (või palk ja puhkuseraha), kajastub see SA palgastatistikas tekkepõhisuse tõttu õigesti, kuid MTA andmete järgi sai töötaja kätte tavapärasest kaks korda suurema väljamakse.

3. Töötajate arv – osalise ja täistööajaga töötajate palga võrdlemiseks taandab SA töötajate arvu täistööajale. Täistööajale taandatud töötajate keskmine arv arvutatakse: täistööajaga töötajate arv + osalise tööajaga töötajate arv, arvestatud proportsionaalselt töötatud ajaga (nt kaks poole koormusega töötajat arvestatakse ühena). Brutokuupalkade kogusumma jagatakse täistööajale taandatud töötajate keskmise arvuga.

MTA võtab arvesse kõik inimesed, kellele on tehtud väljamaksed, sõltumata kas väljamakse on inimesele tehtud täistööaja või osalise tööaja eest. MTA andmetes on töötajate arv kasvav, st iga tööturul käinu on arvel, sõltumata tööturul veedetud ajast (nt kas 1 kuu või 12 kuud).

Andmete aluseks on maksudeklaratsiooni TSD lisa 1, deklareeritud väljamaksete kogusumma jagab MTA inimeste arvuga, kellele väljamakseid on tehtud.

Loe veel

Alates sellest aastast sõltub ministrite ja teiste kõrgemate riigiametnike palk tarbijahinnaindeksist ja sotsiaalmaksu laekumistest. Kui sotsiaalmaksu laekumised kasvavad, siis kasvab loomulikult ka keskmine brutokuupalk. Küll aga kasutatakse keskmist brutokuupalka mitmes seaduses, mis mõjutab palju enam töötajaid ka erasektoris. Näiteks on töötuskindlustuse seaduses seatud piirid Töötukassa poolt väljamakstavale hüvitisele ettevõtte maksejõuetuse korral, mis sõltuvad keskmisest brutokuupalgast. Töölepingu seaduses on isapuhkuse tasu ülempiiriks kolmekordne keskmine brutokuupalk.

Järgnevas tabelis peate valima, kas mediaan- või keskmise palga "linnukese" ja seejärel näete nende väärtusi:

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare