Augustis alustas Soome Uusimaa maakonna omavalitsuste liit Tallinna-Helsingi tunneli tasuvusuuringuga. Tunneli projekti ettevalmistustööks on kogutud 1,3 miljonit eurot, millest kolmveerand eraldas Euroopa Liidu fond.

"Ma arvan, et Tallinna-Helsingi tunnel on väga absurdne plaan ja kui tõesti Euroopa Liit annab raha sellisteks uuringuteks, siis võib ju kulutada. Kuid olgem ausad, Prantsusmaa ja Inglismaa vaheline tunnel on käinud kolm korda pankrotis ja seal elab mõlemal pool 60 miljonit elanikku. Siin elab mõlemal pool kolm miljonit elanikku. Peab natuke realistlikum olema, aga las nad unistavad."

Küsimusele, kas ja kuidas mõjutaks tunnel Eesti ja Soome vahelist laevaliiklust, vastas Pant, et kuna tunnel ei tule kindlasti lähime 50 aasta jooksul, siis pole mõtet spekuleerima hakata.

Sellel suvel alustati Tallink Tennisekeskuse ehitust, mis on esimene investeering suurema projekti, 70 000 m² suuruse kaubandus- ja meelelahutuskeskuse Tallink City arendamisel.

Tallink City ise ei ole veel nurgakivi saanud. "Me pole saanud detailplaneeringut, mida me seitse aastat Tallinna linnavalitsuselt ootame. Tööd sellega käivad ning kohe kui saame ehitusloa, siis hakkame ehitama. Tallink City maksumuse suurusjärk on 100-120 miljonit eurot," ütles ta.

Küsimusele, mis ajaks loodetakse ehitusluba saada, vastas Pant, et kaks aastat tagasi. "Me ei ole korrumpeerunud ja selle pärast me ei saa ka seda. Koguaeg on vaja midagi ümber teha ja ümber tõsta, aga kuidagi moodi plaan ikka areneb ja ma loodan, et lähitulevikus me ehitusloa ikka saame."

Samuti valmib järgmise aasta varakevadel Tallinna-Helsingi liini kiirlaevateenust pakkuv LNG reisilaev. Kas Tallinkil on tulevikus plaanis minna üle vedela gaasi kasutamisele?

"See laev tuleb, aga olemasolevatel laevadel pole võimalik LNG-d kasutada, selleks tuleks nad ümber ehitada ja sellist otsust pole me veel vastu võtnud. Esialgu piirdume ühe laevaga," vastas Pant.