Põllumajandusorganisatsioonide esindajad rõhutasid peaministrile pöördumist üle andes, et olukorra leevendamiseks on vajalik Eesti valitsuse kiire sekkumine. Piimalehmade ja kodusigade arvukuse vähenemisele tuleb piir panna, sest loomakasvatuse vähenemisel on tõsised tagajärjed kogu Eesti majandusele.

Põllumehed ei tulnud peaministri juurde tühjade kätega. Peaministrile anti kohtumisel üle ka kolmveerand vaagna täit Eesti sealihatooteid ning kaheliitrises purgis oli 1,8 liitrit kodumaist piima, mis sümboliseerivat tänaseks toimunud vähenemist sea- ja piimakarjakasvatuses.

„Koos loomade arvu vähenemisega muutub vaesemaks eestimaalaste toidulaud, kaovad töökohad nii maal kui linnas, vähenevad ekspordi- ja maksutulud. Põllumajandus- ja toidusektor kuulub Eesti suurimate eksportijate hulka,“ selgitas koja juhataja Roomet Sõrmus.

Vajalikud leevendusmeetmed

Sõrmus lisas Ärilehele antud intervjuus, et peamine, mida valitsuselt nõutakse on leevendusmeetmed, et peatada Eesti sealiha- ja piimatootmise vähenemine. "Viimase pooleteise aastaga on Eesti piimalehmade kari vähenenud koguni kümne protsendi võrra ja sigade arv veerandi võrra," on need Sõrmuse sõnul tõsised numbrid, mis jätavad sügava jälje kogu Eesti majandusse.

Pikaajalised meetmed nagu uute turgude otsimine ei aita Sõrmuse sõnul paraku peatada loomade arvu vähenemist. "Siin on vaja väga kiireid otsuseid, et maksta üleminekutoetusi ja erakorralist kriisiabi."

Praeguses koalitsioonilepingus üleminekutoetusi sees ei ole ning Sõrmuse sõnul ollakse natuke hirmul, sest nad on näinud kui paindumatud on koalitsioonilepingud. "Me loodame,
et valitsus otsustab tuua üleminekutoetused tagasi lauda ja me loodame, et makstakse erakorralist riigiabi eelkõige just sealiha tootjatele, kellele ülemineku toetusi maksta ei saa," märkis Sõrmus. "Selleks, et valitsust veenda ei peaks alati olema vajalik 101 traktori Toompeale toomine."

Üleminekutoetused tuleb taastada

Eesti põllumeeste keskliidu juhatuse esimees Vahur Tõnissoo sõnul ulatas valitsus ulatas möödunud aastal tootjatele abikäe ja maksis riigieelarvest erakorralist kriisiabi piima- ja sealihatootjatele, kuid kahjuks polnud kriisiabi suurus võrreldav vähenenud põllumajandustoetustega, mis paari viimase aastaga on tootjatelt ära võetud. "Tänases kriisiolukorras peab valitsus äravõetud üleminekutoetused taastama,“ rõhutas ta-

Eestimaa talupidajate keskliidu peadirektor Kaul Nurm märkis, et lisaks turuolukorra halvenemisele on mitmete poliitiliste otsuste mõjul Eesti sealiha- ja piimatootmine sattunud sügavasse kriisi. "Sarnased olukorrad viimase paarikümne aasta jooksul on näidanud, et need talud ja ettevõtted, kes kriiside ajal loobuvad loomapidamisest, turuolukorra paranemisel selle juurde enam tagasi ei pöördu,“ rõhutas

Põllumajandusorganisatsioonid kogusid 7. - 25. aprillini ühiselt allkirju, et koputada valitsuse südametunnistusele Eesti piima- ja sealihatootmise allakäigu peatamiseks. Põllumeeste hinnangul oli nende jaoks üllatav, et nii lühikese ajaga õnnestus nii palju allkirju koguda.

Viimase pooleteise aasta jooksul on Eesti piimalehmade arv vähenenud rohkem kui kümnendiku võrra. Põhikarja emiste arv on viimaste aastate jooksul vähenenud koguni veerandi võrra. Praegu tuleb konjunktuuriinstituudi hinnangul Eestisse sisse tuua ligi 30 protsenti sealiha.

Petitsiooniga saab tutvuda siin.