Kaur Siruli ütles, et ühest otsust EASi tellitud auditi suhtes ei ole vormistatud. "Olles KPMG auditi tulemustega kursis, on läbiv joon selge: EAS oleks võinud paremini dokumenteerida ja paremini põhjendada otsuseid, mis 2012. aastal tehti."

Siruli sõnul ei saa EAS täna veel öelda, et president Toomas Hendrik Ilveselt nõutakse raha tagasi, sest enne tuleb teha vastav otsus. "Kui EAS hakkab uut otsust tegema, siis nad formuleerivad ka seisukoha, ega neist väga korrektne ei oleks enne otsuse tegemist öelda, et nii on."

"Ärme rutta sündmustest ette," ütles Siruli küsimuse peale, mis juhtub kui EAS president Ilveselt raha tagasi ei nõua. "Ootame EASi otsuse ära ja teeme siis edasised sammud. Natuke tuleb EASil teemasse süüvida ja uurida õiguslikult neid sätteid, mis puudutavad õiguspäraseid ootusi. Ja ka seeläbi kaaluda, et kui nad uue otsuse teevad, siis kuidas seda põhjendada."

Küsimusele, kas EASi probleemsete projektidega on rahandusminsiteerium varem palju kokku puutunud, vastas ta, et mõned on ikka ajaloos olnud, aga üldpildis on probleemsed vaid üksikud projektid väga suurest projektide hulgast.

Siruli sõnul on veidi kummaline EASi ütlus, et tuleb ära oodata Euroopa Komisjoni seisukoht. "Rahandusministeerium annab Euroopa komisjonile teada oma järeldustest ja kui me ütleme, et tegemist on mitteabikõlbliku rahaga, siis üldiselt võib eeldada, et raha küsitakse tagasi. Nad ei pea ise ilmtingimata otsuseid tegema, näiteks saatma Eesti riigile arve. Nad pigem eeldavad, et riik ise teeb selle otsuse."

"Rahandusministeerium teavitab Euroopa Komisjoni sellest, et me oleme selle projektile hinnangu andnud. Kulude mittabikõlblik hinnanguline ulatus on selline nagu me oleme välja toonud. Korraldusasutus ja sertifitseerimisasutus suhtlevad edasi Euroopa Komisjoniga mittekõlbliku kulu tagasikandmise protseduurika osas. Ühesõnaga me ei eelda seda, et Euroopa Komisjon peaks ise hakkama mingeid otsuseid tegema, ütles ta.