ÄRILEHT BRÜSSELIS: Eesti ja Soome on lähedal ajaloolisele gaasituru kokkuleppele
Ärilehele teadaolevalt on Eesti ja Soome jõudnud väga lähedale kokkuleppele, millega saaks lõpetada aastaid kestnud vägikaikaveo LNG terminali asukoha suhtes, mille taha on selgelt takerdunud mõlema riigi gaasiturgude varustuskindluse tagamine.
Taavi Rõivas ja Alexander Stubb arutasid seda küsimust täna Brüsselis toimunud Euroopa Ülemkogu ajal. Peale seda teatas peaminister Rõivas oma Twitteri kontol, et diskussioon Soome kolleegiga LNG terminali ja gaasitoru ehitamise teemal oli "väga hea" ning lisas, et loodetavasti sõlmitakse see juba lähiajal ehk novembri alguses.
Saabudes Brüsselis ülemkogule nentis Rõivas küsimustele vastates, et Soome ja Baltimaade gaasiturgude ühendamine "üheks suureks turuks" on Eesti jaoks äärmisrelt oluline. "Balticconnectori [Eesti-Soome vahelise gaasitoru projekti nimetus - R.P.] kiire rajamine on Eesti jaoks esmatähtis," rääkis Rõivas.
"Peale turu tekkimist on küsimus, kuhu terminal tuleb ja me arutame seda peaminister Stubbiga," märkis Rõivas vastuseks küsimusele, kas Eesti ja Soome on LNG terminali asjus kokkuleppele jõudmas.
Mis puutub kokkuleppe sisu, siis on Ärilehele teadaolevalt see väga lihtne. Selleks, et saaks edasi liikuda Eestile esmatähtsa toruühenduse rajamisega Eesti ja Soome vahele, lepiksid Rõivas ja Stubb kokku LNG regionaalse terminali rajamise Soome.
Kuigi Eesti on mitu aastat püüdnud terminali kas täielikult või osaliselt endale saada, on nüüdseks selge, et sellise lähenemisega edasi minnes jäävad ära nii toru kui ka terminal tervikuna. Soome huviks on toruga pingutamise korral olla ise LNG terminali võõrustajamaaks.
Möödunud nädalal avaldas Euroopa Komisjon nn gaasi stressitestid, kust selgus, et Eesti on Venemaalt tulevate tarnete võimaliku katkemise korral üheks haavatamaks riigiks kogu EL-is. Seda paljuski seetõttu, et Eesti koos Läti, Leedu ning Soomega moodustavad gaasituru mõttes Euroopast täiesti ära lõigatud energiasaare.
Juba mitu aastat on püütud seda olukorda lahendada kahe meetmega - esiteks gaasitoru rajamise ideega Eesti ja Soome vahele, mis ühendaks Balti ja põhjanaabrite gaasituru üheks suureks ja atraktiivseks piirkonnaks. Teiseks nn regionaalse LNG terminali rajamisega, mis võimaldaks turule siseneda ka teistel gaasitarnijatel peale praegu monopoolse Venemaa gigandi Gazpromi.
Paraku on mõlema projekti edasiminek olnud takistatud, sest riikide vahel on käinud kõva kemplemine, kus peaks võimaliku Euroopa Liidu toetusega ehitatav LNG terminal asuma. Viimasel ajal on vaidlus keskendunud Eesti ja Soome vahele, kus mõlemad riigid sellele pretendeerivad.
Nii gaasitoru kui ka LNG projekti on oluline vaadata koos muude EL-i rahastatavate regionaalsete initsiatiividega. Kui Eesti on EL-i eelarvest nn saajariik, kel on võimalik küsida rahastust kõiksugustele energia, transpordi ja infrastruktuuriprojektidele, siis Soome on üks suuremaid EL-i netomaksjaid.
LNG terminal oleks üks väheseid suurprojekte, mis kvalifitseeruks ka Soomes EL-i toetusele. Sealse avalikkuse ja poliitikute jaoks on sellel suur sümboolne väärtus näitamaks, et EL seisab ka selgelt Soome taga, samal ajal, kui Eestis kujutaks see vaid üht paljudest projektidest, mis EL-i abiga elu parandavad.
