Juba praeguse kriisi alguses, millalgi 2007.–2008. aastal oli Krugman USA-s tuntud oma New York Timesis peetava blogi tõttu. Selles toetas ta majanduspoliitilisi vaateid, mida USA-s nimetatakse liberaalseteks, aga Euroopa traditsioonis pigem vasakpoolseteks või sotsiaaldemokraatlikeks. Üldiselt tuleb USA poliitikas toimuvat Euroopa ja Eesti oludesse üle kandes ettevaatlik olla, sest tegemist on väga erinevate ühiskondadega, näiteks puudub Eestis sisuliselt täiesti USA-s mõjuvõimas konservatiivsete kristlaste poliitiline liikumine.

Majanduskriisi puhkedes käitusid peaaegu kõik riigid esialgu nii, nagu Krugman ja tema mõttekaaslased soovitasid: nimelt rakendati keynsistlikku lähenemist ja laenati raha, et kriisi tõttu äravajunud eratarbimist ja investeeringuid avaliku sektori kulutustega kompenseerida. Ent üsna pea said jämeda otsa enda kätte need, keda pani muretsema riigivõlgade kasv ja kes arvasid, et eelarvedefitsiidist rahastatavad stiimulipaketid mitte ei aita majandust, vaid õõnestavad seda, sest tarbijad hakkavad kokku hoidma, kartes, et võlgade tagasimaksmiseks peavad riigid tulevikus makse tõstma.