Esmakordsele külastajale tundub esialgu kõik täiesti hoomamatu – mess ei toimu mitte ühes suures hallis, vaid halle, kus erinevad riigid oma toitu tutvustavad on mitukümmend. Kokku on näitusepinda umbes 170 000 ruutmeetrit.

Kust alustada? Mida võtta, mida jätta? Pikema messikogemusega inimesed soovitavad võimalikult palju just reedel ringi vaadata, sest ei ole külastajaid veel nii palju ning on ruumi ringi vaadata, toitu proovida ja koju kaasa osta.

“Grüne Woche on nagu sakslaste laulupidu. Rahvamass on nii suur, et vaevu pääseb edasi liikuma ja ringi pöörama,” kirjeldab juba kümnendat korda festivali külastav Ene. Kui reedel on rahvast veel võrdlemisi hõredalt ja liikumisruumi jagub, siis nädala jooksul oodatakse messile kokku ligi 500 000 külastajat.

Algaval nädalavahetusel külastavad festivali peamiselt kohalikud elanikud, nädala sees tuuakse kohale ka näiteks erinevad ekskursioonigrupid.

Kuna kuskilt alustada tuleb, siis siirdun alustuseks koduse Eesti stendi juurde, mis asub kohe partnerriigi Läti väljapaneku kõrval. “Pole hullu, katsu kiiresti harjuda,” lohutab põllumajandusminister Ivari Padar kergelt segaduses ilmega ajakirjanikku.

Padari sõnul on tegemist eelkõige eeltutvustava messiga. “Otseselt äri kontakte siin ei looda, kuid siinsed kohtumised ja kokkupuuted võivad selleks tõuke anda,” põhjendab Padar, miks Eesti on suurel toidupeol osalenud juba 1993. aastast.

“Ei saa välistada, aga võibolla on tänu festivalile ka Eestisse turiste juurde tulnud,” lisab minister.

Eesti delegatsioon on messil on esinduslik. Osalejate seas on näiteks Eesti esindaja ÜRO toidu- ja põllumajandusorganisatsiooni juures Siim Tiidemann, Juhan Särgava ning piimaliidu juht Tiina Saron, põllumeeste liidu esimees Jaan Sõrra ning statistikaameti peadirektor Andres Oopkaup.

Lisaks tavakülastajatele ongi festival suurepärane kohtumispaik valdkonna spetsialistidele, kes on ülemaailma kokku tulnud. Mess on ka mõnevõrra poliitiline üritus, kuna see on hea võimalus ka põllumajandusministritele kohtumiseks.

Eesti stendi juurest edasi jalutades on näha, et mõni riik võtab osalisemist väga tõsiselt – näiteks on väga uhke väljapanekuga väljas Maroko. Samas mõne teise riigi väljapanek on oluliselt tagasihoidlikum ja piirdub vaid ühe-kahe boksiga.

Kui kohati on väljapanekud klišeelikud ja kergelt stampides kinni, siis üldmulje jääb siiski suurejooneline ja toidusõber saab endal messil kõhu täis ning kotid head ja paremat täis laduda.

Ärilehe reisi Grüne Wochele korraldas Saksamaa välisministeerium koostöös Goethe Instituudiga.