Teine päev on kavandatud tööstusharu tarnijate päevana (Industry Suppliers' Day), mille eesmärk on tuua kokku tarnijad nii kõigist kolmest Balti riigist kui ka kaugemalt ning esitleda neile Rail Baltica raudtee projekteerimisjuhiseid ja 2018. aasta peamisi projekteerimishankeid ning tutvustada kogu 2018. aasta hangete loetelu. Üritus pakub ettevõtetele ka võimalust projekti raames sidemete loomiseks ja partnerluste sõlmimiseks.

Päev algab varahommikuse vestlusringiga kvalifitseeritud tööjõu vajadusest, mis korraldatakse koostöös Rail Baltica Business Networkiga. Seda olulist teemat lahkavad Rail Baltica projekti elluviimise kontekstis Balti riikidest pärit eksperdid, nt. Merko Ehitus AS juhatuse esimees Andres Trink, Eesti Tööandjate Keskliidu tegevjuht Toomas Tamsar, RB RAIL AS operatsioonide juht ja juhatuse liige Kaspars Rokens, Latvian Construction Entrepreneur partnerlussuhete juht Baiba Fromane ja konsultatsioonifirma Civitta Lithuania esindaja Ervinas Śkikunas. Seejärel ütleb tervitussõnad RB RAIL AS nõukogu esimees Riia Sillave, millele järgneb RB RAIL AS tegevjuhi ja juhatuse esimehe Baiba Rubesa ettekanne projekti senistest edusammudest ja käesoleva aasta plaanidest. Kaspars Rokens räägib Rail Baltica uuringute rollist projekti elluviimisel ja esitleb 2018. aasta täielikku hankenimekirja ning RB RAIL AS hankejuht Kristjan Piirsalu annab ülevaate senistest kogemustest RB RAIL AS hangetega.

Esimene päev pühendati aruteludele Rail Balticu projekti arengu ja potentsiaali üle, keskendudes üleeuroopalise transpordivõrgu koridoridele.

Leedu minister: projektil on ka sõjaline otstarve

Leedu majandusminister Rokas Masiulis märkis oma sõnavõtus, et Rail Baltic parandab ka Balti riikide "militaarset mobiilsust".

Simson: Soome ja Poola peaks projektiga liituma

Majandusminister Kadri Simson rõhutas oma sõnavõtus Soome ja Poola olulisust projekti partneritena. "Muuga pole Rail Balticu lõpp-peatus, Soome on väga oluline," märkis Simson. Tema sõnul tuleb vaadata ka Arktika poole. "Projekti pikendamine Põhja-Soome suunas annab sellele täiesti uue "Arktilise" dimensiooni," sõnas Simson.

Minister tõi välja, et kohtus vaid mõne aja eest Varssavis Poola kolleegidega, kes on juba Rail Balticusse ka tublisti investeerinud. Tema sõnul peaks Poolast ja Soomest saama projekti "täiemahulised partnerid".

Ratas: projektist tõuseb sotsiaalmajanduslikku kasu

Eesti peaminister Jüri Ratas kiitis oma avasõnades, kuidas Rail Balticu tasuvusanalüüs näitas raudteeühendusest tõusvat suurt sotsiaalmajanduslikku kasu. Samuti on see tema sõnul esimene kord, mil kolm Balti riiki võtavad koos ette sellise suure kommertsprojekti.
„2026. aastal on meil kiire ja keskkonnasõbralik ühendus Euroopaga. Olen kindel, et Rail Baltic parandab paljude Eesti, Läti ja Leedu elanike elukvaliteeti,“ lausus Ratas.

Sillave: ehitusperioodil mõjutab Rail Baltic meie keskkonda negatiivselt, kuid pikas perspektiivis positiivselt

Rail Baltic Estonia juht Riia Sillave sõnul loob projekt 13 000 töökohta ehituse ajal, kuid uute tehnoloogiate abil loodetakse seda arvu vähendada. "Seega julgustan kõiki mõtlema innovaatiliselt," ütles ta. Samuti aitab projekt tema hinnangul kaasa looduse ja maavarade uurimisele. "Ärge saage valesti aru, ehitusperioodil mõjutab Rail Baltic meie keskkonda negatiivselt, kuid pikas perspektiivis aitab see vähendada piirkonna süsiniku jalajälge," ütles ta.

Baiba Rubesa: saime vaatamata Eesti kriitikutele tasuvusanalüüsi tehtud

RB RAIL AS tegevjuht ja juhatuse esimees Baiba Rubesa ütles, et projekti plaanitakse palgata piirkonna parimad inimesed, kes suudavad kombineerida kohalikud tugevused rahvusvaheliste kogemustega. "Kolme riigi sõlmitud kokkulepe on märgiline samm projekti jaoks."

"Planeeringu etapi esimene osa oli tasvusanalüüsi teostamine, mis valmis vaatamata Eesti aktiivsetele kriitikutele. Me austame individuaalset kriitikat, kuid tasvuvusanalüüs on tehtud rahvusvaheliste spetsialistide poolt ja Euroopa Komisjon on kinnitanud, et analüüs tehti nende standardite alusel," ütles ta.